Kui H&M on juba sel aastal tulenevalt kallinenud transpordist ja toormehindadade tõusust hindu tõstnud, siis ettevõtte juht Helena Helmersson sõnas Reutersile, et sellega asi ilmselt ei piirdu. Selle aasta jooksul tuleb hindade tõstmisega jätkata. Hinnatõus saab olema regiooniti erinev, sõltuvalt konkurentsiolukorrast.

„Kuigi COVID-19 pandeemiaga seotud piirangud on enamasti lõppenud, on siiski näha mitmeid väljakutseid. Tarneahelates on jätkuvalt nii katkestusi kui hilinemisi, mis küll järk-järgult leevenevad. Samal ajal mängib olulist rolli inflatsioon,“ märkis Rootsi firma vahearuandes.

H&Mi teise kvartali maksude-eelne kasum hüppas aastases võrdluses kolmandiku võrra, 4,78 miljardi Rootsi kroonini (440 miljoni euroni), mida oli pea miljardi Rootsi krooni võrra rohkem, kui analüütikud ootasid. Võttes arvesse valuutade kõikumisi, kasvas ettevõtte müügitulu perioodil märtsist maini 12%, 54,5 miljardi Rootsi kroonini (5,1 miljardi euroni). Vähenenud soodusmüükide tõttu õnnestus firmal kasvatada äritulumarginaali 8,3 protsendilt 9,2 protsendini. Helmerssoni sõnul peitub selle taga põhjus, et füüsilistes poodides võis näha olulist müügikasvu, samal ajal kui online-kaubandus on ka jätkuvalt tugev.

Juunis, mis on ettevõtte jaoks kolmanda kvartali algus, kahanes müük aga 6%, seda paljuski tänu peatatud äritegevusele Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes. Venemaa on varasemalt olnud H&Mi suuruselt 6. turg, moodustades eelmise aasta lõpus 4% müügitulust. Samuti on näha müügi vähenemist Hiinas, kus kohalikud tarbijad on boikoteerinud firmat seetõttu, et ettevõte võttis sõna uiguuride inimõiguste rikkumise kohta.

H&M teatas eelmisel nädalal samuti, et kavatseb hakata aktsiaid tagasi ostma, viis, millega on võimalik premeerida aktsionäre, suurendades nende osalust firmas. Programmi maht saab olema 3 miljardit Rootsi krooni ehk ligi 300 miljonit eurot. H&Mi aktsia hind on aasta algusest olnud tugevas languses, kaubeldes 30,3% madalamal tasemel kui jaanuaris.