Rain Lõhmuse rääkimata lugu Osta.ee asutamisest: kui startup’i teha, siis tingimata peab alustama garaažist

Rain Lõhmus meenutab, et hakkas eelmist internetibuumi tunnetama 1998. aasta paiku. „Ja ma mäletan, et olin väga üllatunud. Investeerimispanganduse poolel on ju jumal Goldman Sachs ja ühel päeval märkasin, et Amazoni turuväärtus oli Goldmanist mööda läinud. Selle peale mõtlesin küll, et vaata, kuhu maailm läheb,“ kirjeldab ta naerdes.

Samal ajal hakkas ka Swedbank Hansapanka üle võtma ning Lõhmus otsustas pangast lahkuda. Huvi internetimaailma vastu ja soov oma nõukogudeaegset ülikooliharidust millegi värskemaga täiendada viis ta Ameerika idarannikule Harvard Business Schooli.

Kui Lõhmus Eestisse tagasi jõudis, asus ta Ameerikas kogutud inspiratsioonile kärmelt rakendust otsima. Esiteks oli tema äraoleku ajal pandud alus LHV-le, koos Hansapanga kamraadidega asutatud uuele Eesti pangale, millega alustati üsna pea ka internetimaakleri teenuse pakkumist ning mis on sünnihetkest peale juhtinud digiinnovatsiooni Eesti panganduses.

Teiseks asutas Lõhmus New Economy Venturesi, mida peab esimeseks Eesti riskikapitalifondiks üldse. „Klopsisime 45 miljonit krooni kokku, mis tänapäeval pole midagi, aga tol korral oli üht-teist, ja kukkusime mööda Baltikumi põhiliselt internetiga seotud startup’idesse investeerima,“ räägib ta.

Kolmandaks asutati koos uue sõbra Kenderiga (Heiti – toim) oksjoniportaal Osta.ee. E-kommertsi näol ei olnud muidugi tegu enam päris jalgratta leiutamisega. Seda, et Amazon tegi Goldman Sachsile ära, oleme juba maininud. Ent Amazoniga oli see häda, et selle taga pidi olema terve rida logistikat ning tuli tegeleda sisseostude ja muu säärasega.

„Aga eBay tegi ka sel ajal tähelendu ja internetioksjon tundus selline kena asi, kus sul on ostjad ja müüjad; meie tegeleme keskkonna ja marketingiga; ja kui on mingeid probleeme, siis lahendame,“ räägib Lõhmus.

Osta.ee-d püüti meelega teha nii, nagu välismaal kombeks. „Meil oli laenatud see mõte, et kui startup’i teha, siis tingimata peab kusagilt garaažist alustama. Nii me siis kolisimegi kuskile tehnikaülikooli taha, kus olid kütmata kõrgete lagedega betoonstuudiod. Seal oli hea rahulik tegutseda,“ kirjeldab Lõhmus.

„Nagu startup’id, üritasime siis ka hästi vara tööle tulla: Heiti oli tavaliselt kell 4 hommikul juba tööl. Aga ega Tallinn ei ole selles mõttes Silicon Valley. Et see kõik oli hästi tore suvel ja veel sügiselgi, aga kui meil hiljem külm hakkas, sest kõik oli ju soojustamata, siis enam nii tore ei olnud,“ räägib ta naerdes.

Loe edasi Geeniusest.

Artiklisari „Eesti IT-maffia“ vaatab tagasi Eesti tehnoloogiaäri kujunemisloole taasiseseisvumisest kuni Skype’i müügini. Vaata kõiki lugusid siit.