Elekter on alates eelmisest aastast muutunud oluliseks jututeemaks igal sünnipäeval, pulmas ja matustel. Üheks küsimuseks on ikka see, miks põhjanaabrid naudivad kohati nii soodsat hinda ja meie peame leppima kalli elektriga. Eks selle suurim juurpõhjus peitu meie nõrgas taastuvenergia tootmises, kuid Elering oli nõus selgitama, miks kohati võib vahe olla sajakordne ja rohkemgi.

„Soome ja Eesti vahel tekitab hinnaerinevusi „pudelikael“ kahe riigi vahelistes ühendustes. Kuna kogu Euroopa toimetab ühisel elektriturul, siis ideaalis peaks igal pool olema ühine hind, hinna määrab lõpuks aga riikidevaheliste ühenduste piisavus. Eesti ja Soome vahel on kaks elektriühendust – Estlink 1 ja Estlink 2 – ning kui Soome ja Eesti elektrihinnad erinevad, siis see tähendab, et põhjamaade odavam elekter ei pääse piisavas koguses läbi nende ühenduste.

Põhjamaadest tuleb odavam elekter, kuna seal on palju taastuvelektrit, mis on odav. Kui põhjamaade odavam elekter siia piisavas koguses ei pääse, tuleb siin rohkem tarbida fossiilsete kütustega toodetud elektrit, mis on oluliselt kallim. Viimastel päeval on mõnevõrra Eesti ja Soome vahelisi hinnaerinevusi mõjutanud ka Estlink 1 plaaniline hooldus, mille Elering tulenevalt keerulisest geopoliitilisest olukorrast juuni alguses ära jättis. Kuivõrd aga plaanilised hooldustööd on möödapääsmatud, et vähendada olulise ühenduse ootamatuid rikkeid sügis-talvisel ajal, siis toimusid need tööd sellel nädal, aga seda esialgu plaanitust oluliselt lühemalt,“ selgitab Eleringi esindaja.

Midagi ei ole teha, hinnaerinevusi Eesti ja Soome vahel aitaks ühtlustada rohkemate taastuvenergiavõimsuste loomine siia piirkonda, aga ka kolmanda riikidevahelise ühenduse loomine. Eelmisel nädalal kirjutasidki Elering ja Soome süsteemihaldur Fingrid alla vastastikuse mõistmise memorandumile, milles leppisid kokku ühise tööprotsessi käivitamise Estlink 3 rajamiseks. Selle valmimine võtab siiski aastaid aega.

Öösel on Soomes elekter palju soodsam.

Eelmise pühapäeva varahommik oli ka Eestis soodsa hinna aeg.