Jaekaubandus on noorte seas üha populaarsem suvine tööamps
Suvetöötajaid vajatakse teenindussektoris erinevatele positsioonidele, kuid tihtipeale on noorte esimeseks eelistuseks olnud töö kohvikutes ja restoranides. Viimasel ajal on jaekaubandus muutunud noorte jaoks huvipakkuvaks alaks, sest töö on kindel ja valdkond pakub mitmekesiseid töövõimalusi.
Selleaastasest Kantar Emori tööandja maine uuringust selgub, et kõik suuremad jaekaubandusketid on enda kohta noorte eelistatud tööandjate tabelis parandanud. Seda ilmestab fakt, et nii mõnelgi pool on suvetöötajate kohale kandideerivatest noortest lausa järjekord.
Noored soovivad töötada jaekaubanduses
Prisma Peremarketi personaliosakonna arendusjuhi Piret Lankotsi sõnul on selline olukord hetkel näiteks Lasnamäe Prismas ja uues Rapla Prismas. „Noored kuulevad sõprade kaudu, et poes töötamine on vaheldusrikas ja tööaeg möödub lennates - poetöö hõlmab palju erinevaid ülesandeid, mis annavad häid kogemusi tiimitööst ja klienditeenindusest,“ sõnab Lankots. Kuna Prisma võtab suveabiliseks tööle noori alates 15. eluaastast, siis on poetöö vastu huvi väga suur.
Tiimitöö ja erinevad klienditeeninduse viisid saavad hooajalistele töötajatele selgeks tänu juhendajatele. Prisma kauplustes töötavate juhendajate ehk mentorite ülesandeks on kõikide uute töötajate abistamine ja koordineerimine. „Prisma mentorid on poodides selle eesmärgiga, et tagada uute ja sealhulgas ka hooajaliste töötajate sujuv sisseelamine ning korraldada nende järk-järguline väljaõpe,“ märgib Lankots.
Suvetöötajate töötamise tingimused ei erine püsilepinguga töötajate omadest, kui vaid inimene ise on tubli ja hakkaja. Prismades leiab suvel rakenduse ligi 200 suveabilist. „Kõikidel Prisma hooajalistel töötajatel on võrdsed võimalused areneda ettevõtte siseselt ning neil ei ole töölepingus muid erinevusi kui on vanusega seotud ja seadusest tulenevad. Muuhulgas tähendab see, et sama töö eest on palk võrdväärne,“ mainib Lankots.
Oluliseks peetakse töökeskkonda
Kantar Emori uuringu järgi peavad noored kõige olulisemaks töökoha juures seda, et tööandja väärtustaks enda töötajaid ning tagaks avatud ja sõbraliku töökeskkonna. Esimest pidas väga oluliseks 75% uuringus osalenud noortest (õpilased ja tudengid) ning avatud ja sõbraliku töökeskkonna märkis väga tähtsaks 70% küsitletud noortest.
„Väga oluline on esmase töökogemuse kvaliteet ning sellest tulev emotsioon. Tööandjatel on siin tähtis roll inimese edasise elu kujunemisel ja karjääri puudutavate otsuste mõjutamisel. Peame noori toetama nende tööturule sisenemisel ja niimoodi saame loodetavasti leevendada ka praegust tööjõupuudust,“ toob Lankots välja esimese töökoha olulisust edasistes valikutes.
