Aasta alguses teatas Danske, et kavatseb maksta dividendi mitmes jaos: kõigepealt 2 Taani krooni aktsia kohta, mida ka maksti märtsis, ning seejärel ülejäänud aasta jooksul kolmes jaos 5,5 Taani krooni. Aprillis teatas pank, et esimese kvartali eest omanikutulu välja ei maksta, kuna on alustatud esmaseid läbirääkimisi nii USA kui Taani ametijõududega, et leida lahendus „Eesti küsimusele“. Sedasi viitab Danske teise kvartali aruandes kokku 24 korda panga 200 miljardi eurosele rahapesuskandaalile, distantseerides ennast teemast.

Nüüd teise kvartali järel kirjeldatakse, et „Eesti küsimuse“ tõttu on muu hulgas kasvanud ka kulud. Selleks, et oleks tagatud piisav hulk raha, et maksta võimalike trahvide eest, otsustas pank ka nüüd, et ei soovi seetõttu dividendi välja maksta. Igaks juhuks pandi Taani finantsinspektsiooni nõudmisel juba 2018. aastal kõrvale 10 miljardit Taani krooni (1,3 miljardit eurot). Sealjuures tuuakse välja, et hetkel ei osata täpsemalt hinnata, millal võiksid nad asjus ametijõududega kokkuleppele jõuda ning kui palju tuleks selle eest trahvi maksta.

Uurimised käivad peale Taani ja USA ka Eestis ja Prantsusmaal. Rahapesujuhtumite uurimisele lisaks on jätkuvalt ka käimas kohtujuhtumid, kus panka süüdistatakse selles, et nad ei informeerinud aktsionäre õigel ajal ning piisavalt. Näiteks on Ida-Taani ülemkohtus (Østre Landsretis) selles asjus menetluses kokku 198 juhtumit. Lisaks algatasid panga 76 institutsionaalset investorit kahel eelmisel aastal kaks hagi panga endise tegevjuhi Thomas Borgeni vastu, mille nõude summa on kokku 3,2 miljardit Taani krooni. Põhijuhtumi istungid on kavas selle aasta sügisel.