Töökiusamise uuringu kokkuvõte baseerub CV-Online’i poolt juulis 2022 läbi viidud küsitlusel, millega uuriti kiusamist töökohal ja sellega seotud hoiakuid. Töövõtjale suunatud uuringus osales 2231 vastajat, kelleks on tööealised inimesed erinevatest Eesti piirkondadest ja tegevusvaldkondadest.

Uuringust selgus, et kõige sagedamini tajuvad töötajad kiusamist järgmisel moel: tööd kontrollitakse liigselt või kritiseeritakse pidevalt (60% töökiusu kogenud vastanutest); seisukohti ignoreeritakse (50%); tarvitatakse vaimset vägivalda (48%); ei anta töö tegemiseks vajalikke vahendeid (46%); pöördumisi ignoreeritakse (43%); levitatakse laimu (41%); antakse ülemäärane töökoormus, tööülesanded ei vasta kompetentsile või tööjuhendile (35%).

Vähesemal määral toodi välja surve avaldamist õiguste mitte kasutamiseks, vihjete tegemist töölt lahkumiseks, peamiste vastutusvaldkondade ära võtmist, seksuaalse alatooniga kommentaare ning füüsilise vägivalla tarvitamist.

Uurisime ka tööandjatelt, kas organisatsioonis suhtutakse töökiusamisse tõsiselt ning lausa 69,5% suhtub kiusamisse tõsiselt ning püüab seda tõkestada. 30,5% vastanud organisatsioonidest ei suhtu töökiusamisse tõsiselt, tuues peamisteks põhjusteks eeldust, et töötajad saavad ise hakkama (50%) ning lisaks ei ole ressurssi/inimest, kes sellega tegeleks (25%).

Uuringust ilmneb, et suisa kolmandik vastajatest on kiusamise tõttu tööle tulemata jätnud ning ka ülejäänute tervisele mõjub selline olukord laastavalt. Tegu on väga tõsise probleemiga, mis nõuab tööandja kohest sekkumist. Vastajatest, keda on tööl kiusatud, teavitab sellest vaid 59%. Ülejäänud eelistavad juhtunust mitte rääkida. Kõige levinumateks vaikimise põhjusteks on arvamus, et nii on lihtsam, ei osata kuhugi pöörduda, kardetakse töökaaslaste või juhtide pahameelt ning tuntakse hirmu töökoha kaotamise ees.

Peamiselt usaldatakse tööl toimuvast kiusamisest rääkida oma perele. Kindlasti tasuks luua töötajatele turvaline võimalus töökiusust ka oma tööandjat teavitada. Uuringu andmetel informeerib kiusamisest juhte 58% ja töökaaslasi 56% kiusatavatest. Kõige sagedamini on kiusajaks töötaja otsene kaastöötaja (64% kiusamise juhtudest) või kolleeg mõnest teisest osakonnast (10%). Paraku juhtub väga tihti, et töötajat kiusab tema otsene ülemus (58%) või ettevõtte tegevjuht (25%).

„Tööandja ülesanne on märgata, pooled ühisesse mõtteruumi tuua ning kehtestada, milline on lubatud ja hinnatud käitumine. Eriti vajalik on väärtuste rõhutamine ja jõuline sekkumine juhul, kui kiusajaks on töötaja enda juht,“ sõnab CV-Online’i turundusjuht Karla Oder.