„Tallinna infrastruktuur on jäänud ajale jalgu: praegused kaubanduse ja avalike teenuste pinnad ei ole kergesti ligipääsetavad ning linnaplaneerimine ei toeta ühiskonna muutunud vajadusi. Eesti ärikinnisvara arendus ja infrastruktuur peaks õppust võtma Põhjamaadest, kus ühistransport, kaubandus ja teenused on koondatud ühte kohta kokku,“ sõnas Sepp.

Sepa sõnul on muu hulgas puudulik ühistranspordivõrgu uuendamine. „Ühistranspordi parendamine, mis on üheks säästva arengu oluliseks teguriks, on Põhjamaade jaoks väga olulisel kohal: juba transpordiühenduste loomisel käib tihe koostöö nii linna kui ka arendajatega, et transpordisõlmedesse kerkiksid kaubanduspinnad ja avalikud teenused.“

Sepa sõnul on arenguruumi ka koostöö osas, sh peaks olema enne detailplaneerinute algatamist ees suur pilt, pikaajalised plaanid ja töö linnaplaneerimise valdkonnas tehtud või tahe seda kiirendatud korras alustada.

„Paraku kujunevad muidu väikse bürokraatiaga tuntud Eestis need protsessid oluliselt pikemaks kui Põhjamaades ning sealse turu suur eelis on planeeringute kiire menetlemine, mis muudab arendusprotsessid oluliselt kiiremaks. Tuues näiteks meie põhjanaabri Soome, õnnestus Cityconil seal teha ühele krundile kolme aasta jooksul kolm planeeringut – seevastu Eestis ei tuleks see kuidagi kõne alla,“ sõnas Sepp.

„Kuid lisaks kättesaadavusele ja mugavusele peame täna rääkima ka keskkonnahoiust. On selge, et energiakriisi keskmes vajame uut plaani ning energiahindade tõus on pankroti või selle äärele viinud mitmeid ettevõtteid. Ka ärikinnisvaraarendus nõuab jätkusuutlikumaid lahendusi, alustades uute hoonete planeerimist nullenergia hoonetena ning leides võimalusi juba olemasolevate küttesüsteemide väljavahetamiseks või energiasäästlikumaks muutmiseks.“