Toiduainetööstuse kulud kasvavad kiiremini, kui ettevõtted suudavad hinnatõusu tarbijateni suunata. Selliselt jätkates ähvardab toiduainetööstust pankrottide laine.
Kuigi viimastel aastatel on sektor suutnud vahelduva eduga hoida puhast lisandväärtust, on alates 2021. aasta neljandast kvartalist pööranud lisandväärtus langusele. Nii tuli juba esimeses kvartalis kanda sektoril kahjumit.
Esiteks jätkasid kasvu tööjõukulud. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga kasvasid need 4%. Samal ajal on aga tööga hõivatute arv vähenenud. Osati tuleneb see ilmselt protsesside automatiseerimisest ja digitaliseerimisest, mis omakorda võimaldab tõsta keskmist palka.
Palgakulude kõrval on mitte väga üllatuslikult kasvanud energia ja toorainete hinnad, mis süvendab sektori kahjumit. Seegi pole aidanud, et toidukaupade inflatsioon on olnud üks kiiremaid ja et hinnad on kasvanud kauplustes ligi viiendiku.
Lisaks on viimase viie aasta statistika põhjal esimene kord, kui esimeses kvartalis sektori laovarud ei vähene, vaid kasvavad. Ja mitte ainult ei kasva, vaid kerkivad suurusjärgus, mida me näeme tavaliselt aasta kolmandas kvartalis, kui paljud põllumajandustooted valmis saavad.
Toorainete varud on kasvanud viimased kolm kvartalit järjest. Oma osa on nii hindade kasvul kui veebruaris alanud Ukraina sõjast tuleneval ebakindlusel, mistõttu on vajalik luua turvapuhvreid, et tarneahelate häirete korral oleks võimalik tootmist jätkata ja lepingutest tulenevaid kohustusi täita. See omakorda seob ettevõtete kapitali kallite laovarude alla ja tingib lisavajaduse tõsta väljamüügi hindu.
Tihedamad läbirääkimised
Tavapäraselt peavad toiduainetööstused jaekettidega hinnaläbirääkimisi mitte tihedamalt kui kord kvartalis, kuid aasta algusest on muutunud ka see praktika. Tänases olukorras ei jää muud üle, parem on varem kui hilja. Sügisel ees ootav prognoositav energiadefitsiit ja kallinemine eeldab toiduainete hinnatõusu jätkumist, et sektori ettevõtted ellu jääksid ja inimesed tööd saaksid.
