IT-firma juht: meie sektor seisab suure raputuse lävel?

Näeme, et palkamise buum ja palgaralli IT-sektoris on läinud nii hulluks, et hakkab iseendale vastu töötama. Varsti on oodata suurt raputust ja seda ehk juba järgneva 2-5 aasta jooksul.

Eestis on kõige rohkem ükssarvikuid elaniku kohta. Siin loodud start-up-id ja IT-ettevõtted teevad peadpööritavalt kiiret kasvu ja värbavad sadu inimesi, kes hakkavad teenima vähemalt kolmekordset keskmist palka, tihti suuremat kui peaminister ja president. Värbamisspetsialistid kratsivad kukalt ja mõtlevad välja nippe kuidas helgeid spetsialiste endale meelitada ja pakuvad hüvesid ning palka, millest noor koolilõpetaja harva unistada oskaks. Programmeerimise diplom taskus ja ees ootab avar kontor vabaajakeskusega, piiramatus kogustes snäkke ja jooke, hea palk ja meeldivalt mugav töö mõnes prestiižses IT-ettevõttes. Näeme, et palkamise buum ja palgaralli IT-sektoris on läinud nii hulluks, et hakkab iseendale vastu töötama.

Miks hoiduda IT-sektori suurest värbamise buumist?

Usume tulevikku, kus automaatsed lahendused võimaldavad teha ära suurema osa inimeste töödest. Ka Eesti suured tehnoloogia visionäärid eesotsas Jaan Tallinnaga kirjeldavad Matrixi filmi laadset elu, mis saabub 30 aasta pärast ja mille varjupooleks on kasutute inimeste grupp, kes heal juhul saavad kodanikupalka. Palju käegakatsutavam on aga see, mida me näeme enda tööelu jooksul, mis juhtub 2-5 aasta jooksul. Ülepaisutatud nõudlus programmeerijate vastu ei peegelda tegelikku vajadust, tihti palgatakse palkamise pärast, et ettevõtte kiiret kasvu näidata. Investorite lähenemine on siin vanas mudelis kinni. Suurem hulk töötajaid ei võrdu alati efektiivsema tööga ja ka praegune majanduslangus paneb töötajate hulka kriitiliselt hindama ning koondama. Ka uuringud näitavad, et meeskondade puhul ei ole suurem alati parem. Näiteks grupipsühholoogiast tuntud Ringelmanni efekti kohaselt väheneb rühmade kasvades nende tootlikkus. Väheneb motivatsioon ja koordineeritus, sagenevad kommunikatsioonihäired, projekti viivitused ja igasugused vead. Seega oleks mõningatel Eesti IT-ettevõtetel tõenäoliselt 1000 töötaja asemel 500 töötajaga efektiivsem toimetada.

Suure raputuse lävel

Üle palkamine on tekitanud sektoris kõigile teada tugeva palgasurve, IT-spetsialistide defitsiidi ning ülemaksmise. Ka minu kaasasutatud IT-ettevõte Thorgate pakub Eesti kõrgemat palgataset ja ma ei näe probleemi palga suuruses, vaid ülepalkamises ja sisutühjade töökohtade loomises. Surve ettevõtetele on nõnda suur, et IT-spetsialiste hakatakse kindlasti tehnoloogia abil asendama. Tehisintellekti abil saab lihtsad koodikirjutajad ühe liigutusega asendada ja suur hulk kõrgepalgalisi inimesi leiab end kasutuna tööturult. Raputus IT-valdkonnas tuleb varem või hiljem. Ennustan, et see saabub 2-5 aasta jooksul, kuna kiiremini jõuavad uuendused valdkondadesse, kus liigub palju raha.

Tsiteerin Silicon Valley tipp investeerija Marc Andreessenoni: „Tulevikus on kahte liiki töökohti: inimesed, kes ütlevad arvutitele mida teha ja need kellele arvutid ütlevad mida teha“. Tuleviku programmeerijaid hakkavad pigem koodi kirjutamise koode looma ehk meta programmeerima. Jälgides Thorgate programmeerijaid, näen, et kogenud arendaja ajast kulub vaid 20-30% koodi kirjutamisele, samas kui suurem osa ajast läheb analüüsimisele, planeerimisele jne. Seega hakkame tulevikus hoopis teistsuguste oskustega inimesi vajama.

Millist inimest tulevikutöökohad vajavad?

Just nendel põhjustel oleme Thorgates otsustanud palkamisbuumist hoiduda ja võtnud teadlikult teise suuna. Püüame kogu aeg vastata küsimusele: kuidas suudaksime sama töö ära teha ilma lisa inimesteta, tehisintellekti ja masinõppe võimalusi kasutades? Kuidas targalt töötada ning inimesi väärtustada. Kuidas mitte visata inimesi vastamisi uue probleemiga, mida paljud buumivad ettevõtted tunduvad tegevat. Eesmärk ei ole kirjutada ise koodi, vaid liikuda lähemale tulevikule, kus kirjutame ühel hetkel tehisintellektile käske koodide loomiseks. Selleks peavad meie arendajad tundma valdkonda sügavuti ja nägema suuremat pilti, olema kontaktis lõppkliendiga ja tundma tema vajadusi. Teisisõnu mõtlema inimestele mitte tootele. Kui tehisintellekt ja masinõpe on piisavalt täpselt fokuseeritud, siis on võimalik lihtsa programmeerimise pealt hoida kokku tohutus koguses töötunde. Oluliseks saab oskus defineerida vajaduse ja seda tehisintellektilt küsida. Tulevikus vajame inimesi, kes suudavad andmeid analüüsida ja neid reaalse eluga seostada.

Kolm soovitust tööturul relevantsuse säilitamiseks

Kuna keegi ei tea täpset ajakava, millal IT-valdkonnas klõps käib, siis tasub olla samm ees ning valmistuda olukorraks, kus lihtsalt arendamine leiba lauale ei too. Lõpetuseks annan kolm soovitust arendajatele, millele oleme üles ehitanud ka Thorgate tiimi igapäevaelu:

1. Ära mine ettevõttesse; kus on ainult kõrge palk ja mugav olla, aga sisult tühjad töökohad. Tasub mõelda, kas mu päev on sisustatud tegevustega, mis loovad reaalset väärtust. Teisisõnu tee tööd, kus näed innovatsiooni võimalust ja kus sa saad luua mingi olulise muutuse, mis sulle endale ka korda läheb.

2. Hoia end IT maailmaga kursis ja osale ise muutuses, õpi kaasa ja ole ise muutuse looja. Püüa vältida töötamist ettevõttes kus täidad vaid väikest osa suuremast pildist või oled kinni ühte tüüpi projektides. Hoia fookust, kuid väldi olemast lihtsalt mutter.

3. Hakka mõtlema endast kui mitte arendaja vaid arendajast mingis ärilises või elulises valdkonnas. Ole äriliselt pädevam ja saa aru suuremast pildist. Otsi üles valdkond, mille vastu tunned huvi ja saa lisaks IT-le ka selle valdkonna spetsialistiks. Tunne oma lõppklienti ja vaata suuremat pilti.