Eleringi kommunikatsioonispetsialist Elo Ellermaa ütleb, et gaasitaristu ja tarneallikad on selleks piisavad, et turuosalised saaksid oma tarbijatele gaasi hankida. „Kui LNG-laev paikneb Soomes, saab Eesti gaasi läbi Balticconnectori uuest terminalist ja läbi Läti ühenduse Läti maa-alusest gaasihoidlast ning Leedus asuvast Klaipeda olemasolevast LNG-terminalist,“ selgitab ta, lisades, et Eesti gaasitarbimine on ka oluliselt vähenenud. „Kui varem oli see keskmise talve korral 5 TWh, siis eeloleval talvel on see hinnanguliselt 3,5 TWh. Näiteks augusti tarbimine oli aastases võrdluses langenud 30%, septembris umbes 40%, soojatootjad on osaliselt läinud talve vaates üle vedelkütustele,“ kirjeldab ta.

„Kuigi regiooni gaasisüsteemihaldurite prognooside järgi on gaasi tarneallikad ja infrastruktuur piisav, et katta regiooni talvine gaasitarbimine, oleks ka Eleringil hea meel selle üle, kui regiooni tuleks kaks LNG-laeva, sest varustuskindluse seisukohast on kaks laeva alati parem kui üks,“ sõnab Ellermaa.

Küsimusele, mis edasi saab, vastab Ellermaa, et Eleringi roll on olnud ehitada toruühendus kompressorjaamast haalamiskaini ja gaasiseadmed kuni kaipealse ujuvterminali ühenduskäpani. „Selle ülesande andis meile valitsus ja selle ülesandega me ka jätkame,“ kinnitab ta.