Juba ligi kümme aastat tagasi näitasid elektrienergia tarbimise uuringud, et kui elektriboileri seadetes veetemperatuuri kuni kümme kraadi vähendada, võib energiat säästa lausa 20% võrra. Vähendades elekterkütte temperatuuri kolm kraadi, hoitakse energiat kokku 8%. Sügavkülmikutes säästetakse kaheksakraadise muutuse tulemusel elektrit koguni 40%. Tallinna tehnikaülikooli teadlased arvutasid toonastele andmetele tuginedes, et Eestis on elektritarbijate käes juhitavat võimsust 420–500 MW, mille kasutamist saab vajaduse korral reguleerida.

Elektri hinna päevane vahe oli toona keskmiselt 45 eurot MWh kohta. Kui sellise hinnavahe juures iga päev üks kuni kolm tundi 500 MW võimsust paindlikumalt kasutada ehk tarbimist juhtida, võib aastas säästa hinnangute järgi 8,2 miljonit kuni 25 miljonit eurot. Kuid kümme aastat tagasi küündis elektri hind harva üle 100 euro/MWh ja oli öötundidel vaid paarkümmend eurot. Toona ei innustanud see eriti kedagi tarbimise juhtimist soodustama ja selleks kodutarbijatele vajalikke lahendusi looma. Nüüd on need lahendused olemas ja neid tuleb üha juurde. Näiteks juba sel aastal hakkab Eesti Energia ka päikesepargi kasutajatele pakkuma automaatset energiakasutuse optimeerijat, mis juhib kliendi seatud kriteeriumite järgi elektrit päikesejaama, võrgu, energiasalvesti ja majapidamise vahel, et kalli hinnaga tundidel saaks salvesti abil energiat võrku tagasi müües tulu teenida.