Aastate jooksul on jäänud Eesti riigil ja kohalikel omavalitsustel teedevõrku investeerimata 4,4 miljardit eurot. Olgugi, et kütuseaktsiisist kogunev raha on sihtotstarbeline, on sellest rahast pool juba aastaid läinud mujale kui teedevõrgu arendusse või olemasolevate teede parandamisse. Tulemus on see, et oleme 2 + 2 maanteede ehituses Euroopas tagant poolt teine, meist halvemas seisus on veel vaid Läti.

Läti valitsus võttis aga eelmisel suvel vastu otsuse, et nad ehitavad 20 aastaga valmis 1054 km 4-realisi teid. See on riikliku tasandi otsus ja see tähendab, et Läti on otsustanud teha aastas 50 km neljarealist meie 3 km vastu. Eesti riik on pärast taasiseseisvumist suutnud 30 aastaga rajada kokku vaid 97 kilomeetrit ehk keskmiselt 3,2 kilomeetrit neljarealisi teid aastas. Sisuliselt pool valmis neljarealistest on tehtud Nõukogude ajal, aga põhimaanteedest on puudu veel ligi 330 kilomeetrit. Sama tempoga jätkates valmivad kolm põhimaanteed sõna otseses mõttes saja aasta pärast.

Eesti Taristuehituse Liidu (ESTEL) tegevjuht Tarmo Trei ja juhatuse esimees Sven Pertens, saatejuht Martin Hanson ja majandusekspert Raivo Vare.

Teedevõrgu kvaliteedist ei sõltu vaid inimeste ja kaupade punktist A punkti B jõudmine, sellel on põhimõttelised mõjud regionaalarengule, kohalikule majandusele, julgeolekule ja ka liiklusturvalisusele. Lisame siis juurde ka ajavõidu nii inimeste kui kaupade liikumisele ja saame võrrandi, mis kas halvab või tõukab Eesti arengut tagant.

Pikemalt saab Eesti teedevõrgu olukorrast, tulevikust ja probleemidest, samuti mõjust majandusele kuulda 10. novembril Viimsi Artiumis toimuval Eesti Taristuehituse Liidu visioonikonverentsil „Teedevõrk kui ühiskonna vedur“. Vaata konverentsi kohta lähemalt SIIT!

Saates rääkisid Eesti teedevõrgu teemadel Eesti Taristuehituse Liidu juhatuse esimees Sven Pertens ja tegevjuht Tarmo Trei ning majandusekspert Raivo Vare. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson.

1x
00:00

Jaga
Kommentaarid