Enefit Greeni kasum kerkis kõrge elektri hinna toel poole võrra

Vaatamata langenud tootmismahtudele kerkis kolmandas kvartalis Enefit Greeni poolt teenitud puhaskasum 50% 22,9 miljoni euroni ehk 0,09 euroni aktsia kohta, teatas ettevõte börsile.

Puhaskasumi kasvule aitasid enim kaasa kõrged elektri turuhinnad, vähesel määral neto finantskulude ning tulumaksukulu vähenemine, märkis ettevõte börsiteates.

Enefit Greeni III kvartali 2022 konsolideeritud äritulud kasvasid aastaga 66 protsenti 60,3 miljoni euroni ja kulumieelne ärikasum (EBITDA) 28 protsenti 32,7 miljoni euroni.

Oluliselt ehk ligi 168% on kerkinud Enefit Greeni võlakohustused. Kui veel aastataguses kolmandas kvartalis oli võlakohustusi 94 miljoni euro eest, siis aastaga on pikaajaliste võlakohustuste hulk kerkinud ligi 250 miljoni euroni.

Enefit Green jätkab ettevõtte juhi Aavo Kärmase sõnul kiire kasvu kursil, sest energiakriisi ainus pikaajaline lahendus on piisav kogus taastuvenergiat. „Seepärast soovib Enefit Green jõuda enne selle aasta lõppu täiendavate investeerimisotsusteni, mille kogumaht on üle 300 megavati,“ märkis ta börsiteates.

„Investeerisime kolmandas kvartalis taastuvenergia arendustesse ligi 80 miljonit eurot. Ehitame kokku seitset uut tuule- ja päikeseparki Eestis, Leedus, Poolas ning Soomes. Nende abil lisame 2023. aastal koduturgude elektriturgudele 258 megavati jagu tootmisvõimsust, mis hakkab igal aastal tootma üle 700 gigavatt-tunni elektrit. Selline kogus katab enam kui 200 000 kodumajapidamise aastase elektritarbimise,“ ütles Kärmas.

„Kvartali jooksul sai 200 megavati võrra täiendust Enefit Greeni päikeseenergia arenduste portfell Eestis. Esimese 35 megavati osas tahame investeerimisotsuseni jõuda juba järgmise aasta teises pooles,“ lisas Kärmas.

Kvartali tootmistulemusi Kärmase sõnul mõjutasid kõige enam erakordselt madalad tuuleolud ja Iru koostootmisjaamas enne talvist kütteperioodi läbi viidud põhjalik remont. „Panustasime maksimaalselt tuulikute hooldusse, et töökindlus oleks tuulelektri tootmise kõrgajal võimalikult hea,“ ütles Kärmas.

Müügitulu mõjutas siinne elektri hindade kasv

Müügitulusid mõjutas enim Nord Pool Eesti elektri hindade kasv, suurendades tulusid ligikaudu 14,5 mln euro võrra. Grupi Eesti tootmisüksuste arvutuslikud teenitud elektri hinnad olid vastavatel perioodidel 275,1 €/MWh ja 133,2 €/MWh. Grupi Läti tootmisüksuste arvutuslikud teenitud elektri hinnad olid võrreldavatel perioodidel 362,1 €/MWh ja 129,7 €/MWh ning Leedu tootmisüksustel 87,6 €/MWh ja 79,2 €/MWh. Leedu turul loobusime kolmanda kvartali jooksul kõigi tuuleparkidega senisest tulumudelist, mis baseerus riiklikul fikseeritud elektri hindadega taastuvenergia toetusskeemil ning asendasime selle kombinatsiooniga turuhindadest ning pikaajalistest elektrimüügilepingutest (PPA).

Teine suurim müügitulude mõjur oli Eestis toodetud elektri kogus. Toodetud kogus oli väiksem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuna Eesti tuuleolud olid kehvemad ning Iru elektrijaamas toimus 5-nädalane seisak.

Suurt mõju omas veel pelletite müük, mis suurenes 6,7 mln euro võrra. 3. kvartalis müüdi pelleteid 39 tuhat tonni, võrdlusperioodil 4 tuhat tonni. Suure erinevuse põhjuseks on suuremate pelletitarnete sattumine erinevatesse kvartalitesse aruande- ja võrdlusperioodil.

Soojusenergia toodang vähenes peamiselt Iru elektrijaama remondiseisaku tõttu 32% ning müüdud soojuse hind tõusis 23% võrreldes võrdlusperioodiga.

Muid äritulusid mõjutas 2022. aasta III kvartalis enim Eesti tuuleparkide taastuvenergia tasu vähenemine kvartalite aastases võrdluses 2,0 mln eurot. Taastuvenergia tasu on seotud toodetud kogusega ning kuna toodang oli madal, siis on saadud toetused samuti madalamad. Lisaks omab muudele ärituludele mõju Iru elektrijaam 5-nädalane seisak, Iru taastuvenergia tasu oli kvartalite võrdluses 0,5 mln eurot madalam.

Poola päikeseparkide taastuvenergia tasu vähenes võrreldavatel perioodidel 0,9 mln eurot. Kõrgete turuhindade tõttu saadi fikseeritud hinnast rohkem tulu, mis sealse toetusskeemi järgi tuleb Poola riigile tagasi maksta.

Investeeringud

Grupi investeeringud olid 2022. aasta III kvartalis 79,7 mln eurot, mida on 71,6 mln eurot rohkem kui võrdlusperioodil. Kasv tulenes arendusinvesteeringutest, mis ulatusid 78,9 mln euroni.

Sellest 33,5 mln eurot oli seotud kolme tuulepargi rajamisega: 19,2 mln eurot investeeriti Šilale 2 tuuleparki, 8,7 mln eurot Akmene tuuleparki ning 5,6 mln eurot Tolpanvaara tuuleparki. Lisaks omandas Enefit Green 26,9 mln euro eest Tootsi tuulepargi arenduse Eesti Energialt.

Päikeseparkide arendustest investeeriti kõige rohkem Purtse päikesepargi teostusetappi summas 2,7 mln eurot ja Zambrowi päikeseparki 2,9 mln eurot. Lisaks omandas Enefit Green AS ettevõtte Rääbiste Põllud OÜ (uue nimega Enefit Green Solar OÜ) summas 6,6 mln eurot, mille arenduses on kaks suurt päikeseparki Lääne-Eestis.

Baasinvesteeringuid tehti III kvartalis 0,9 mln euro ulatuses, eelmise aasta samal perioodil ulatusid need 0,2 mln euroni. Baasinvesteeringud olid peamiselt seotud koostootmisjaamadega, kus teostati hooldustöid tagamaks algavaks kütteperioodiks töökindlus.

Tallinna börsil on Enefit Greeni aktsia tänavu parimat tootlust näidanud ning on aasta algusest ligi 3% plussis.