Pereliikme ootamatu töövõimetus või surm seab iga neljanda pere rahalistesse raskustesse

Eesti kindlustusseltside liidu (EKsL) ja turu-uuringute küsitluse kohaselt on pooled eestimaalastest võtnud laenu. Samas veerand inimestest ei tuleks toime ühe pereliikme sissetuleku äralangemisel.

Kindlustusseltside liidu juhi Mart Jesse sõnul on laenuga sagedamini koormatud 31–40-aastased, kõrgema sissetulekuga ja lastega inimesed. „Kui tervis kaob käest, siis on suur risk jääda laenu tagasimaksmisega hätta. Kui üks pereliige jääks töövõimetuks või kui perekond jääks püsivalt ühest sissetulekust ilma, siis 26 protsenti peredest ei saaks rahaliselt hakkama,“ ütles Jesse. „Inimestel oleks võimalik seda riski maandada elukindlustuse abil, et kindlustusest saadud rahaga raske aeg üle elada. Terendava majandussurutise tingimustes on perekonna riskide maandamine väga vajalik. Samas vaid pooled laenuvõtjad on elukindlustuse teinud,“ ütles Jesse.

Uuringust selgus, et elukindlustus on 30 protsendil elanikkonnast ja vaid pooltel laenuvõtjatest.

Uuringu kohaselt on majanduslik toimetulek ilma ühe pereliikme sissetulekuta seotud pere sissetuleku tasemega – mida jõukam pere, seda lihtsam on edaspidi toime tulla ka teistel pereliikmetel. 54 protsendi inimeste hinnangul tuleks nad ühe pereliikme palga äralangemisel toime.

Lastega peredel võiks elukindlustus olla

Swedbanki riskikindlustuse valdkonna juht Eleriin Reinmann soovitab teha elukindlustus kõigil pereinimestel, kellel on lapsed. „Sõltumata sellest, kas perel on finantskohustusi või mitte, on lastega pered rahaliselt eriti haavatavad. Kui üht vanemat peaks tabama raske terviserike, õnnetus või surm, ei pruugi perekond olla võimeline laenukohustusi täitma, kuid elukindlustus võib katta kodulaenu jäägi. Lisaks aitab elukindlustus peamise pere ülalpidaja surma korral katta ka igapäevaseid kulutusi nagu näiteks lastega seotud kulud või jooksvad majapidamiseks mõeldud kulud,“ ütles Reinmann. „Elukindlustuse kindlustussumma valikul soovitame arvesse võtta enda kõikide finantskohustuste jääki ja vähemalt kahe aasta sissetuleku suurust, et tekiks korralik rahaline puhver.“

Uuringu kohaselt omab laenu 49 protsenti 18–64-aastasest elanikkonnast. Laenujääk kuni 10 000 eurot on 17 protsendil, laenujääk 10 kuni 30 000 on 13 protsendil ning viiendikul on laenu üle 30 000 euro.