Seminaril „Tuumaenergia – hea või halb?“ esitletakse töörühma vahearuannet, räägitakse tuumaenergia kasutuselevõtu analüüsi käigust ja arutletakse selle üle, kas tuumaenergial võiks Eestis üldse olla tulevikku.

Tuumaenergia kasutuselevõttu kaaluv riik peab ÜRO Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhendi järgi analüüsima vähemalt 19 aspekti, sh julgeoleku, vajaliku tööjõu koolitamise ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise teemasid. Keskkonnaministeeriumi kantsleri ja tuumaenergia töörühma juhi Meelis Mündi sõnul tuleb kasuks Eesti vanasõna „kümme korda mõõda, üks kord lõika“.

„Tuleb arvestada, et kui tuumaenergia on kord kasutusele võetud, ei saa sellest nii-öelda üleöö loobuda, järeltegevusi jagub veel paljudeks aastateks,“ ütles Münt. „Tuumaenergia kasutamine on kindlasti kliimaeesmärkidega kooskõlas, samas tuleb endale aru anda, et see tehnoloogia on keeruline ja inimestele seostuvad sellega erinevad hirmud. Meie ülesandeks on koostada analüüs, mis neid võimalusi ja ohtusid kaardistab ning seejärel on poliitikutel võimalik võtta vastu otsus, kas tuumaenergia kasutuselevõtmine Eestis on mõistlik või mitte.“

Samuti tuleb tuumatöörühmal arutleda ka tuumajaama rajamiseks potentsiaalselt sobivaid asukohti. Selleks on tellitud eelanalüüs, millega sõnastatakse kriteeriumid ja töötatakse välja metoodika sobivaima asukoha leidmiseks. Ehkki töörühm ühtegi konkreetset piirkonda välja ei vali, tuleb võimalike asukohtade valikul silmas pidada looduslikke olusid, keskkonnakaitselisi piiranguid, asustusmustrit jms. Täpsemat uurimist nõudvad alad joonistuvad välja ruumianalüüsi lõpus 2023. aasta kevadel.

Tuumaenergia töörühma lõpparuanne, mille põhjal on võimalik otsustada, kas tuumajaama rajamine aitab kaasa energiajulgeoleku tagamisele ja kliimaeesmärkide saavutamisele, valmib 2023. aasta lõpuks. Seejärel saab riigikogu langetada otsuse, kas tuumaenergial on Eestis tulevikku.