Ettevaatust: petusõnumite arv suureneb, sihitakse ka annetajaid
Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti Veiko Kiige sõnul saabub iga aasta lõpus suure kliendibaasiga ettevõtete nimel inimestele tavapärasest rohkem pahatahtlikke petukirju ja sõnumeid. Oluline on teadvustada, et petturid kasutavad ära inimeste kiire elutempoga kaasnevat tähelepanematust ning järjest enam ka pühade-eelset soovi teha annetusi.
„Panga, mobiilioperaatori või jaeketi nimel petturite poolt saadetud e-kirjad ja tekstisõnumid ei jää ka jõulupühade eel ja aastalõpu tuhinas tulemata. Eesmärk on neil reeglina ühine – läheneda võimalikult suurele hulgale inimestele, kellest vähemalt mõni loodetakse saada jagama paroole, tegema ülekandeid või annetusi,“ ütles Kiik.
Nii tekstisõnumite kui ka e-kirjadega toimuva andmepüügiga meelitatakse ohver avaldama isiklikke või pangaandmeid. Sageli võib saadetud sõnum hõlmata ka pahavara või linke petulehekülgedele ning selline pettus ei piirdu üksnes tekstisõnumitega, vaid seda võib kohata ka vestlusrakendustes. Petturid muudavad oma sõnumid võimalikult usutavaks ja seepärast langevad inimesed ka skeemide ohvriks.
„Vahel võib petusõnumeid olla raske ära tunda. Tähelepanu peaks äratama kehvasti koostatud või kirjavigu sisaldavad sõnumid. Samuti tasub valvel olla kahtlaste ja ebatavaliste numbrite suhtes, millelt sõnumid pärinevad. Mitte kunagi ei tohiks sisestada PIN-koode või muid andmeid lehtedele, mille usaldusväärsuses ei olda täiesti kindlad,“ lisas Luminori pettuste tõkestamise spetsialist.
Veiko Kiige sõnul on petturite tavapärane käitumismustri osa see, et tegutsema ärgitatakse väga kiiresti. Näiteks hirmutatakse, et oodatud pakk ei jõua koheselt lisaraha maksmata muidu soovitud ajaks kohale. Lisaks kasutavad petturid osavalt ära inimeste soovi teha aasta lõpus annetusi. Selleks loovad kelmid heategevusliku üleskutsega annetuskeskkondi, mis on sageli äravahetamiseni sarnased tegelike abivajajate veebilehtede ja siiraste pöördumistega.
„Enne annetuse tegemist tasub kontrollida heategevust korraldava organisatsiooni tausta. Vastasel korral võib ülekanne abivajajate asemel jõuda hoopis petturi pangakontole,“ selgitas Kiik. Parim viis enda kaitsmiseks kahtlase tekstisõnumi või e-kirja saamise korral on jätta saadetud link avamata, sõnum kustutada ning otsida soovitud veebisaiti läbi veebilehitseja. „Kui saate kahtlasena tunduva ja linki sisaldava sõnumi pangalt, siis tuleks viivitamatult oma pangaga ühendust võtta. Tavapäraselt ei edasta pangad oma klientidele SMS-iga linke,“ lisas ta.
Millele pöörata tähelepanu, et vältida pühade eel ja ajal pettuse ohvriks langemist:
kontrollige saatja aadressi (selles võib esineda väikeseid erinevusi);
ärge laske värvipalettidel ega logodel end mõjutada (kelmid kasutavad tuntud kaubamärke, et teie usaldust võita);
viige kursor linkide kohale (ilma sellele klõpsamata), et näha, kuhu need viivad (sellisel moel näete täielikku veebiaadressi);
olge skeptilised erakordselt heade pakkumiste, kahtlaste saatjate, hüperlinkide, kirjavigade ja hüpikakende suhtes;
ärge klõpsake e-kirjades sisalduvatele linkidele, nende kontrollimiseks otsige veebisaiti läbi veebilehitseja otsingumootori;
enne tegutsemist tasub alati oma tegevus hoolega läbi mõelda.
Kui olete langenud andmepüügi ohvriks ning kaotanud selle tõttu raha, tuleks viivitamata panga ja politseiga ühendust võtta. Näiteid enim levinud petuskeemide kohta ning nõuandeid, kuidas nendes olukordades käituda, leiab siit.
