Eesti ettevõtjad riigi abist kriisi ajal: valitsus on olnud ükskõikne ning kohati üleolev
(87)
Eesti kaubandus-tööstuskoda ja Eesti tööandjate keskliit pöörduvad koos 19 ettevõtlusorganisatsiooniga vabariigi valitsuse poole ettepanekuga luua ajutised toetusmeetmed Eesti ettevõtetele kõrge elektri hinna hüvitamiseks. Seda on hädasti vaja töökohtade ja riigi maksutulu säilitamiseks.
Eesti tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas selgitas, et toetamine on hetkel hädavajalik Eesti ettevõtete konkurentsivõime hoidmiseks, sest enamik Euroopa Liidu riike aitavad oma ettevõtteid. Eelkõige on raskesse olukorda sattunud Eesti energiamahukas ja eksportiv tööstussektor.
Eesti valitsuse suhtumine ettevõtete aitamisse on olnud aga ükskõikne ja kohati ka üleolev. „Olukorras, kus kõrge energiahind ja inflatsioon täidab riigikassat miljonite lisaeurodega, ei küsi me muud, kui et osa sellest rahast Eesti majanduskeskkonna konkurentsivõimesse tagasi paigutataks,“ kommenteeris Aas. „See oleks mõistlik samm töökohtade, äritegevuse ja maksutulude säilitamiseks.“
Pöördumises rõhutatakse, et raha ettevõtete abistamiseks on riigil olemas. Näiteks kasvavad riigi maksutulud 2023. aastal prognoositavalt 1,7 miljardi euro võrra ja omanikutulud, sealhulgas riigile kuuluvatest energia- ja võrguettevõtetest võetav dividend, enam kui 100 miljoni euro võrra.
Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts rõhutas, et tänases erakordses olukorras, kus Euroopas käib sõda, mida käsitletakse alati vääramatu jõuna ning kus paljud senised põhimõtted ei pea paika, tuleb ettevõtete toetamiseks leida viivitamatult täiendavaid vahendeid. „Praegu käib justkui eksperiment ning jäädakse lootma looduslikule valikule. Paraku on see suuresti meie endi inimeste toimetuleku hinnaga,“ sõnas Palts. „Peame tegelema ka lahendustega võimsuste lisamise, salvestuse ning ühenduste loomisega, aga ka kõige parema tahtmise juures läheb ühe uue tuulepargi rajamiseks mitu aastat.“
Siinsetele ettevõtetele olulistest sihtturgudest näiteks Läti, Leedu, Soome ja Rootsi on töötanud välja erinevad toetusmeetmed tööstusettevõtetele. Riigid vähendavad võrgutasusid, kompenseerivad taastuvenergiatasusid ja on seadnud hinnalae energia hinnale. Pöördumises tuuakse välja, et kui teised riigid otsivad võimalusi oma ettevõtete toetamiseks, siis suurt osa Eesti äritarbijaid ootab lisaks abi puudumisele uuest aastas ees võrgu- ja taastuvenergiatasu tõus.
