Energiaturu ülevaade: soe ilm ja tuumajaama remondi lõpp Rootsis toob elektri hinna allapoole
(68)
Eelmise nädala elektri hind püsis üle-eelmise nädalaga võrreldes samal tasemel, kerkides täpselt nii palju, et saavutada kõigi aegade edetabelis kalliduselt kolmas koht möödunud augusti kahe rekordnädala järel. Uue nädala soojem ilm ja tuumajaama remondi lõpp Rootsis toob alandab elektri hinda.
Möödunud nädalal oli elektri hind Eestis keskmiselt 362,7 €/MWh (+0,3 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige odavam oli elekter pühapäeva õhtul kell 23 hinnaga 130,76 €/MWh ja kõige kallim teisipäeva õhtul kell 18, mil hind oli 665,01 €/MWh. Eelmisest nädalast kallim on elekter olnud vaid kahel puhul, lõppeva aasta augusti viimasel kahel nädalal.
Nädala keskmine gaasi hind oli 131,2 €/MWh (+7,5 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga) ning Euroopa Liidu gaasihoidlate täituvus keskmiselt 84% (nädal varem 88%).
Euroopa tööstus otsib gaasile alternatiive õlist
Pehme ilm ja veeldatud maagaasi import on võimaldanud leevendada energiakriisi Euroopas, kuid peale nende kahe asjaolu on Bloombergi sõnul olulist rolli mänginud veel kolmaski: tööstustarbijate võime vahetada maagaas oluliselt odavama gaasiõli vastu. Rahvusvahelise energiaagentuuri IEA igakuise naftatururaporti järgi võimaldab gaasiõlile üleminek leevendada ettevõtete hirmu järgmise talve gaasinappuse ees. Gaasiõli on diislikütuse tüüpi kütus, mida tööstusettevõtted kasutavad seadmete käitamiseks. Kolmandas kvartalis suurenesid selle tarned maailmas 520 000 barreli võrra päevas, ületades IEA hinnangul kõiki ootusi.
Euroopa Liidu tööstussektori keskmine gaasitarbimine novembris langes aastases võrdluses 27%. Euroopa gaasitarbimine on hooajalistest normidest endiselt 3 TWh/päevas madalam ja seda hoolimata viimastest külmadest päevadest tingitud nõudluse suurenemisest.
Euroopa jaoks on aga suur probleem see, et nii nagu Venemaa on olnud peamine maagaasi Euroopasse tarnija, samuti tuleb ka suurim osa gaasiõlist Euroopasse Venemaalt. Suuruselt olulised, kuid Venemaast poole väiksemad tarnijad on olnud Saudi Araabia ja India. Et piirata Venemaa naftatulusid ja sundida teda majanduslike võtetega oma Ukraina-vastast vallutussõda lõpetama on Euroopa Liit alates 5. veebruarist kehtestanud sanktsioonid, mis keelavad Vene päritolu naftatooteid meritsi importida. Nende hulka kuulub ka diislikütus. See tähendab, et gaasiõli tüüpi kütust tuleb hakata hankima kaugemalt.
Turg aga seab end uuteks piiranguteks valmis ja on andnud diislikütuse impordile võimsa hoo. Ainuüksi detsembri esimese kümne päevaga jõudis Euroopa Liitu ja Suurbritanniasse 16 miljonit barrelit diislikütust, mis peamiselt on küll juba pärit Aasiast ja Lähis-Idast. Väljakutse on suur, sest näiteks selle aasta veebruaris pärines Euroopa Liitu ja Suurbritanniasse imporditud 1,1 miljonist diislikütuse barrelist koguni üle 800 000 Venemaalt ja ka novembris oli selle osakaal umbes 50%.
Rahvusvahelise nõudluse kasv kajastub vahetult hindades. IEA andmetel kerkis oktoobris diislikütuse hind Ameerika Ühendriikides 50%, Saksamaal 38% ja Hiinas 14%. Diislikütuse maailmaturu hind oleneb suuresti sellest, milline on maailmamajanduse käekäik ja sellest tulenev nõudlus. Venemaa naftasaaduste sanktsioonid sunnivad Euroopat vedelkütuseid kaugemalt importima, mis kergitab diislikütuse hinda meie tarbijate jaoks.
Järgmine talv ähvardab tulla veel keerulisem
Kuigi talv on kõige täiega alanud, on Euroopa energiasektori jaoks endiselt palju määramatust. LNG importi tuleb jätkata, et tagada piisavad gaasivarud, külmalaine Aasias aga võib tõsta rahvusvahelisel turul LNG hinda ja see jällegi soodustada kütuseliigi vahetamist. IEA raport sisendas ka optimismi, andes mõista, et üldiselt on Euroopa tööstussektor gaasikriisiga oodatust paremini hakkama saanud ja sügavaima majanduslanguse stsenaariumeid vältida suutnud. Samas hoiatab organisatsioon, et järgmine talv ähvardab tulla veelgi keerulisem.
Ka teiste analüütikute arvates on Euroopa esimeste talvekatsumustega hästi toime tulnud. Maagaasi hinnad on püsinud stabiilsed ja Kesk-Euroopa elektri hind tipust mõnevõrra alla tulnud. Balti- ja Põhjamaade regioonis on seis viletsam, sest külmalaine ja suurte tuumajaamade remontide tõttu on piirkond defitsiidis ning hinda kujundavad kallid gaasijaamad. Kui varasemal kahel nädalal tuli megavatt-tunni elektri eest maksta 350–400 eurot, siis möödunud nädalal küündisid hinnad stabiilselt 400–450 euroni. Sellest nädalast alates on loota elektri hinna mõningast langust, kuna Rootsi võimas tuumajaam Oskarshamn 3 on remonditud ja tagasi turul ning saavutab paari päevaga täisvõimsuse 1400 megavatti.
Esmaspäevase seisuga oli seega Põhjamaade tuumavõimest töös 84% koguvõimsusega üle 8 gigavati. Soodsamat elektri hinda aitab meie regioonis lähipäevadel teha ka veidi soojem ilm, mis kohe tarbimist vähendab. Peale Oskarshamni olid eelmisel nädalal rivist väljas ka Olkiluoto 3 Soomes (1600 MW) ning Ringhals 4 (1130 MW) Rootsis. Olkiluoto 3 käivitamiseks andis operaatorettevõte lootust jõulujärgseks nädalaks, kuid kommertstootmine algab kõige varem 6. veebruaril.
Achema peatab tootmise veebruarini ja Baltimaade gaasibilanss paraneb
Kui Kesk-Euroopa suurtööstuste raskustest on varasematel nädalatel palju räägitud, siis Baltimaade proovikividest vähem. Esmaspäeval teatas Baltimaade suurim, Leedus paiknev väetisetootja Achema, et peatab oma tehases kõrgete gaasihindade tõttu veebruarini ammooniumi tootmise. Juba alates septembrist töötas Achema vähendatud võimsusega. Teade on tähelepanuväärne, sest tavaolukorras moodustab tema tarbimine veidi üle neljandiku Baltimaade gaasitarbimisest, ulatudes näiteks 2021. aastal 12 teravatt-tunnini. Kui Achema gaasi ei tarbi, paraneb sel talvel oluliselt Baltimaade ja Soome gaasitarnete kindlus, eriti seni kui laevad ei too veel Inkoo LNG-kai äärde lisa.
Euroopas tervikuna hingatakse aga kergendanumalt kui veel nädala jagu tagasi, sest kardeti, et külmalaine viib energiadefitsiidi ja kontrollitud elektrikatkestusteni. Nende vältimises on olulist rolli mänginud LNG, mille import saavutas detsembri alguses rekordtaseme, kus püsib senini. Näiteks Suurbritannia kolm LNG-terminali pumpasid lumetormi kiuste saareriigi gaasivõrku rekordilise koguse elektri ja sooja tootmiseks vajalikku kütust ning tööle hakkas esimene riiki Mandri-Euroopaga ühendav gaasitoru. Prantsusmaa päästsid halvimast tuumajaamad, mis toodavad praegu 68% võimsusega, kusjuures novembri keskel oli võimsust vaid 52%.
Toimetulekul on muidugi kõrge hind. Prognoositakse, et Suurbritannia põhivõrguettevõte peab elektritootjatele lühikese etteteatamisega käivitatavate reservjaamade töölepaneku eest maksma 1,75 miljardit eurot rohkem kui eelmisel talvel. Lõpuks tuleb need kulud kinni maksta tarbijail. Pinget jagub, sest Kesk-Euroopasse oodatakse peagi taas krõbedamaid temperatuure.
Lähikuudel mõjutab hinda kõige rohkem külmast tulenev nõudluse suurenemine, sest jaanuar ja veebruar on kõige külmemad talvekuud. Peale selle mõjutavad hinda tarbijate võime kokku hoida, tuuleolud ja tuumajaamade töökindlus. Kui muudest tootmisvõimsustest ei piisa, tulevad viimasena turule kõige kallima toodanguga gaasielektrijaamad, mis tõstavad elektri hinna kõrgeks. Halvimal juhul, kui turutingimustes töötavatest jaamadest ei piisa, tuleb nõudluse katmiseks käivitada ka süsteemioperaatorite reservelektrijaamad, mille puhul tõuseb elektri hind maksimumtasemele ehk 4000 euroni megavatt-tunni kohta. Sellises olukorras on lohutuseks, et vähemalt Baltimaades ja Soomes peaks reservjaamade võimsus olema piisav ning elektrikatkestuste tõenäosus seega siiski väike.
Koroonameetmeid leevendama valmistuv Hiina võib samuti Euroopa toimetulekut mõjutada. Maailma suurim gaasiimportija valmistub uueks aastaks tagama tänavusest suuremaid tarneid ja mahud võivad kasvada 7%, hindab Cnooc’s Energy Economics Institute. Peale selle mõjutab tarbimist riiki tabanud külmalaine ning Kesk-Aasia torugaasi tarnete vähenemine. Mida rohkem LNG-d vajab Hiina, seda teravamaks kujuneb konkurents Euroopaga, eeskätt Katari ja Ameerika Ühendriikide tarnete pärast. Hiina LNG import vähenes sel aastal 20%, mis tähendas Euroopa jaoks 16 miljardit lisakuupmeetrit.
Euroopa kliimapoliitika kokkulepped tähendavad CO2 hinna tõusu
LNG taristusse ligi 10 miljardit eurot investeerinud Saksamaa avas sel laupäeval Wilhelmshavenis oma esimese LNG-terminali, mis suudab katta 6% Saksamaa gaasivajadusest. Tarned uue terminali kaudu algavad sel nädalal ning tarneleping on sõlmitud kümneks aastaks. Veel selle aasta sees peaks Saksamaal valmima veel kaks uut LNG-terminali. Häid uudiseid peale tuumajaamade käivitumise jagus ka Prantsusmaale, kus gaasi tarbimine vähenes augustist detsembrini koroonaeelse 2018. aastaga võrreldes 12,4%.
CO2 nädala keskmine hind on 90,5 €/t (-1 €/t võrreldes eelmine nädalaga). Euroopa Liidu läbirääkijad leppisid ajutiselt kokku koguda kuni 2026. aasta augusti lõpuni ETSi turu stabiilsusreservist CO2 kvootide müügist 2 miljardit eurot. Kogutud raha kasutatakse kaudselt energiainvesteeringuteks mõeldud 20 miljardi euro suuruse toetuste paketi maksmiseks REPowerEU programmi osana.
Liikmesriigid on jõudnud kokkuleppele ka maailma esimese suurema süsinikdioksiidi piirimaksu kohta, mis hakkab kehtima 2026. aastast. Poliitikud leppisid kokku suurendada ka heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud tööstusharude heitkoguste vähendamise eesmärki 2030. aastaks, uus siht on 62% võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle tulemusena lähiaastatel CO2 hinna tõus kiireneb. Praegune hind ei tohiks siiski väga palju kallineda, sest turg on enamiku kokkuleppe sisust juba hinnasse arvestanud.
