See seadusemuudatus toetaks ministri hinnangul Eesti energiamahukate ettevõtete konkurentsivõimet ja aitaks säilitada töökohti. „Meie tööstus peab pikemas perspektiivis läbi tegema arenguhüppe, kuid oluline on see, et praeguses kriisis ei jäetaks kedagi hätta. Elektriturul on hetkel turutõrge ning see annab õigustuse riiklikuks sekkumiseks,“ rõhutas Järvan, kelle eestvedamisel on tänavu septembris riigikogus heaks kiidetud universaalteenust laiendatud juba väikeettevõtetele ja kohalikele omavalitsustele.

Järvani hinnangul vajaksid universaalteenust ka suured ettevõtted, kuid keskmise suurusega ettevõtetele saab seda rakendada kiiremini, sest universaalteenuse lubamist keskmise suurusega ettevõtetele soosivad ka Euroopa Liidu reeglid. ELi energeetikaministrite nõukogu otsustas juba tänavu septembri lõpus leevendada riigiabi reegleid ja lubas riigi poolt toetatavaid fikseeritud hindade meetmeid laiendada ka keskmise suurusega ettevõtetele.

Keskmise suurusega ettevõtteks loetakse ettevõtet, millel on kuni 250 töötajat ja käive kuni 50 miljonit eurot aastas (või bilansimaht kuni 43 miljonit eurot). Koos juba mikro- ja väikeettevõtetele laiendatud universaalteenusega kataks see ära suure hulga Eesti ettevõtetest.

„Universaalteenus on end kahe kuu jooksul igati õigustanud ja seda on seadusemuudatusega lihtne laiendada ka keskmise suurusega ettevõtetele,“ sõnas Järvan. „Tootmisvõimsust selleks jätkub ja riigiabi luba saab praeguses energiakriisis taotleda kiiresti. Meil on võimalik oma ettevõtteid universaalteenusega kiiresti aidata. Loodetavasti saavutame koalitsioonis selleks ka poliitilise toetuse.“

Järvan rõhutab kohtumisel peaministriga ka vajadust võidelda Euroopa Liidus CO2 kvoodile hinnalae seadmise eest ja teeb ettepaneku arutada valitsuses CO2 tasu tagasimaksmist eksportivatele Eesti ettevõtetele, et need ei oleks kehvemas olukorras kui välismaised konkurendid.