Endiselt ootab EKP, et inflatsioon jääb lähiaastatel liialt kõrgeks, märkis väljaandele nõukogule lähedal olev allikas.

Seda, et sarnaselt veebruarile on ka 16. märtsi kohtumisel plaanis intressimäärasid tõsta 50 baaspunkti võrra, teatas EKP mõneti tavatult juba eelmise kohtumise ajal. Seda on korduvalt korrutanud EKP president Christine Lagarde ja tema kolleegid. Peale USA SVB panga kokku kukkumist sattus tõus aga kahtluse alla.

Nüüd kinnitas EKP lähedal olev allikas ütles Reutersile, et 50 baaspunktisest eesmärgist keskpank tõenäoliselt siiski ei loobu, sest see kahjustaks keskpanga usaldusväärsust.

Allika sõnul ei ole nõukogule kohtumiseks ametlikke ettepanekuid veel jagatud, kuid poliitikakujundajad on näinud uusi kvartaliprognoose. Järgmise kahe aasta uued inflatsiooniprognoosid on väidetavalt madalamad kui detsembris, kuid nende järgi jääb hinnakasv 2024. aastal ikkagi tunduvalt kõrgemale keskpanga 2% eesmärgist ja veidi kõrgemale 2025. aastal.

Kõrgemale korrigeeritakse allika sõnul vähemvolatiilsemat euroala alusinflatsiooni, mis veelgi suurendab nõukogus nende häält, kes on kutsunud üles intressimäärasid agressiivsemalt tõstma. SVB kokkukukkumine andis lisaargumente samas ka nendele, kes on kutsunud üles intressimäärade tõstmisega hoogu maha võtma.

2. veebruaril teatas EKP, et alusinflatsioonile avalduvat survet silmas pidades kavatseb nõukogu oma järgmisel rahapoliitikaistungil märtsis tõsta intressimäärasid veel 50 baaspunkti võrra ja seejärel hinnata rahapoliitika edasist arengut.

Euribor tõusis

Et intressitõus võib olla lõppemas, andsid läbi euribori langemise märku ka pankad ise. 12 kuu euribor, mis kerkis eelmisel nädalal pea 4% juurde, langes teisipäeval 3,5% juurde ning 6 kuu euribor langes päevaga samuti enam kui 0,3%, 3,035%-ni.

Kolmapäeval tehti mõningane langus uuesti tasa, 12 kuu euribor kerkis 3.662% juurde ning 6 kuu euribor 3,131% juurde.