Reiljan ja Kallas rahvale kulukad

Eelmisel aastal teenis ministritest kõige enam Villu Reiljan ja kantsleritest Jaan Kallas, selgus eile avalikustatud ametnike 2006. aasta palgaandmetest.

Eelmisel aastal tunamullusest 70% rohkem raha saanud ja keskkonnaministri kohalt skandaaliga lahkunud Villu Reiljan ütles, et teenitust piisas aja mahavõtmiseks ning taastumiseks. Reiljani tasu ületas teiste ministrite oma seetõttu, et ta sai ametist lahkumise järel kompensatsiooni väljavõtmata puhkuse eest.

Haridus- ja teadusministeeriumi endine kantsler Jaan Kallas, kelle kuutasu koos kõikide lisade ning puhkusetasudega oli eelmisel aastal 76 819 krooni, sõnas, et palganumber oli kõvasti väiksem, jäädes kindlasti alla ka minister Mailis Repsi palgale.

“Selles olen aga veendunud, et kantsleri palk ei ole korrelatsioonis tema töökohustustega. Palk peaks olema suurem. Kui vaadata, kust hakkavad pihta erasektori tippjuhtide palgad, siis ei saa riigi omadega rahul olla. Kui Eesti 101 tippametnikku tahetakse hoida oma kohal ning omada kompetentseid ja motiveeritud inimesi, peaks palk olema suurem,” sõnas Kallas.

Euroopa Liidu teistele riikidele jääme alla

Kallas lisas, et kui vaadata ja võrrelda Eesti ametnike palku teiste Euroopa Liidu riikidega, siis on vahe suur. “Siin on küsimus poliitilises otsuses, kas tõsta neid palku ning hoida kõrgekvaliteedilisi inimesi tööl,” sõnas Kallas.

Reiljani hinnangul saavad ministrid õiglast palka, sest nende vastutus on suur ja töö raske. Ta pidas õigeks ka praegust süsteemi, mille kohaselt on ministrite palk seotud Eesti keskmise palgaga: “See on parem kui midagi ebamäärast.”

Ehkki turuhinnale vastav palk võiks tähendada, et rahandus-, majandus- ja näiteks ka keskkonnaministrile tuleks maksta rohkem kui rahvastiku- või haridusministrile, pooldab Reiljan seda, et ministrite palku arvestataks võrdsetel alustel.

Enda sõnul ei võtnud Reiljan midagi ette, et oma raha inflatsiooni eest kaitsta. “Aktsiaid ma ostnud pole ja kinnisvara on, mida isegi teate,” sõnas Reiljan.

Eesti Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis sõnas, et anomaalse palgakasvu puhul tuleb välja selgitada selle põhjus, ent üldiselt peaks ministrid oma palgaasju isekeskis klaarima. “15-20protsendine kasv on normaalne,” ütles Kriis ja tundis muret, et üha arvukamat ametnikeperet ülal pidavate ministeeriumite efektiivsus pole suurenenud.

“Ametnike tööviljakust tõsta on keeruline,” lisas Kriis, “poliitiline juhtimine pärsib tulemusele jõudmist ja motivatsiooni.”

Eesti Pank kommenteeris, et sama tasemega töökohtadel peaks palgatõus avalikus sektoris olema väiksem töötasu kasvust erasektoris.

Mullu esimese kolme kvartali tulemuste põhjal oli keskmise palga tõus avalikus sektoris mõnevõrra väiksem kui eraettevõtetes, edastas keskpank.

Kantslerid ministritest kõrgemas hinnas

Parimad kantslerite palgad leiame haridus- ja teadusministeeriumist, kus nii Jaan Kallas kui ka tema järglane Sirje Jõgiste teenisid rohkem kui minister.

Ministrist suuremat kuutasu said ka siseministeeriumi ja rahandusministeeriumi kantsler.

Siseministeeriumi kantsler Märt Kraft, kelle ametialas töötab 14 000 inimest, sõnas, et tema ametikoht on ainulaadne, sest teenindab kaht ministrit ja kaht valdkonda — sisejulgeoleku- ja regionaalvaldkonda. “Arvan, et palk, mille minister on määranud, kajastab töö ulatust ja vastutust. Kahe eri valdkonna haldamine ja nende eest hea seismine püstitab suuri väljakutseid, mille olen vastu võtnud ja mille nimel olen valmis pingutama,” sõnas Kraft.

Jõgiste, kelle eelmise aasta kuutasu oli 51 000 krooni, loobus oma palganumbri kommenteerimisest, öeldes vaid, et seda peaks põhjendama pigem tema tööandja ehk haridusminister. Ka justiitsministeeriumi kantsler Jüri Pihl ei soovinud oma palka kommenteerima. Samuti ei õnnestunud kommentaari saada rahandusministeeriumi kantslerilt Tea Varrakult.

Taust

ministrite palga suurus

• 5,5 Eesti keskmist palka, millele lisandub 20protsendiline sotsiaalmaksuvaba esinduskulu. Just seetõttu kujunes sügisel keskkonnaministri toolile tõusnud Rein Randveri keskmine kuupalk nii Edgar Savisaare kui ka Aivar Sõerdi omast kõrgemaks.
• Ministrite palku trimmitakse Eesti keskmise palga järgi neli korda aastas.

puhkusekompensatsioon

• Villu Reiljan võttis ametisoleku ajal puhkepäevi näpuotsaga, seetõttu sai ta mullu lisaks 113 000 krooni puhkusekompensatsiooni, mis ta edetabeli tippu viis. Andrus Ansipil jäi kasutamata 33 puhkusepäeva, Mailis Repsil ja Raivo Palmarul 28, Rein Langil 61 ning Paul-Eerik Rummol 77 päeva. Kompensatsiooni saavad nad ametist lahkumisel.

esinduskulud

• Esindustasu ei kajastunud peaministri, justiitsministri, haridusministri, rahandusministri ja rahvastikuministri palgaandmetes. Täpsustamisel selgus, et avaldamata jäetakse ka komandeeringu- ja haigusraha, kusjuures välismaa vahet sõeluvatele tippametnikele makstakse päevaraha nii ministeeriumist kui ka Euroopa Komisjonist.