Allan Martinson: eestlastel jääb tahtmisest puudu
Mida peab valitsus tegema, et Eesti kriisist välja tuua?
Loomulikult on igale ettevõtjale tähtis teada, kuidas Eesti praegusest kriisist läbi tuleb ja kas näiteks suudame krooni hoida, kui Läti devalveerib. Kas saame eurole üle mindud, mis saab maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemist. Kahjuks on praegu paljudele murelikele küsimustele vastuseks: „Ärge rääkige lolli juttu!" See ei kõla just veenvalt.
Mis on Eestil puudu, et tehnoloogiaäris jalg ukse vahele saada?
Võiksin nimetada paljusid asju, aga piisab kas või ühest: Eestisse on väga raske saada, ja aina raskemaks läheb. Riik võib olla kui tahes tore, aga kui temaga ühendust pole, ei saa sellest keegi teada. See, et Tallinnast mõnda teise Euroopa Liidu pealinna lendamiseks pead terve päeva vabaks võtma, pole normaalne. Kõik pealinnad on tegelikult kahe-kolme tunni tee kaugusel, kuid Tallinnast lennates peab tihti tegema kaks-kolm ümberistumist.
Või võtame olukorra, kus Skandinaavia äripealinnast Stockholmist tahab keegi minna vaimupealinna Tartusse - sõit on sarnane enesetapuga ja kestab kaheksa tundi. New Yorki saab mõnusamalt. Äris, eriti tehnoloogiaäris, on tähtis, et inimesed kokku puutuksid, tekiksid sidemed, ideed ja konkurents.
Siin on kaks etappi. Lähema paari aasta jooksul on kõige tähtsam ellujäämine. Kui kulude kärpimise ja finantside korrastamise etapp saab läbi, siis tuleb hakata uut kasvu saavutama. Tööjõu odavnemisele me eriti palju loota ei saa. Põhipanus tuleb teha kõrge lisaväärtusega toodete valmistamisesse.
Männikul on õigus. Infotehnoloogia alal leidub mõnusaid oaase, kus isegi tänasel päeval kasv jätkub.
Neid on palju, toon vaid mõne näite. Eelmisel aastal hakkas plahvatuslikult kasvama mobiiltarkvara turg, kus otsa tegi lahti Apple oma AppStore'iga. Praegu on sealtkaudu müüdud tarkvara sadade miljonite kaupa. Teised mobiilivalmistajad Nokiast Blackberryni tulevad sellega hoogsalt kaasa ja tegemist on miljardituruga, kus väikestel tegijatel on suured šansid.
Kasvamist jätkab ettevõtete tarkvara turg - aina nutikamad kliendihalduse, finantsjuhtimise, ärianalüüsi programmid näiteks.
Väga paljude Eesti ettevõtjate mõte on tõepoolest olnud seotud vana majandusega. Ehitati maju, kaubandus- või tööstusettevõtteid. Need on olemuselt natukene lihtsamad ärid. Selleks et olla infotehnoloogias edukas, pead sa olema edukas üleilmses konkurentsis. Siin on väga raske olla tegija pelgalt kohaliku ettevõtjana.
Noorele põlvkonnale, kellel praegu pole veel raha, küll aga teadmised ja pealehakkamine, paneksin küll suuri lootusi. Kui räägime vanema põlvkonna ärimeestest, siis nad muidugi võiksid investeerida oma raha uutesse ettevõtmistesse. Kuid ma ei usu, et praegu kellelgi üldse väga raha oleks. Kindlasti ei saa nii, et olin eile kinnisvarahai ja nüüd, 50. eluaastates hakkan infotehnoloogia ettevõtjaks. See äri tuleb noorematele jätta. Kui vaatan praegu minu juurde otse tänavalt sisse astuvaid meeskondi, siis Eesti ei ole väga halvas seisus.
Vana majandus ei ole kokku varisenud. Üksikud ettevõtted on kokku varisenud ja finantstööstuses on suured jamad. Me räägime ikkagi kriisist, mitte katastroofist.
Mulle on jäänud mulje, et praegu kuivab ka online-meedia?
Igas ettevõttes on võimalik infotehnoloogia abil asju odavamaks teha. Palun tooge mulle üks suvaline ettevõte ja ma näitan, kuidas selle tegevust saab infotehnoloogia abil odavamaks muuta. Infotehnoloogiateenus ise läheb iga aastaga üha odavamaks.
Arvan, et see osa on väga väike. Pakun, et kogukäibest läheb ekspordiks alla viiendiku, isegi siis, kuis sinna alla lugeda Skype ja Playtech, kes teevad oma emaettevõtetele arendustöid.
Kui riigitellimusi poleks olnud, siis võib-olla keegi oleks pidanud jalgu rohkem tagumiku alt välja tõmbama, kuid teisalt on riigi tellimused muidugi tööstusharu üleval hoidnud. Peamine põhjus, miks ekspordikäive pole arenenud, on ettevõtjate enda ambitsiooni puudumine. Eestlased on ühest väikesest külast pärit ja mõtlevad sellele, kuidas küla turuplatsil asjatada. Välismaa tundub nii hirmutavalt suur. Eestis on iga inimene meist vaid ühe telefonikõne kaugusel ja talle on kerge müüa, kuid suurtel turgudel peab tegema palju rohkem tööd.
Ma paneksin lootusi uutele firmadele, mis on noorte inimeste tehtud. Need võivad olla ka vanadest firmadest välja kasvanud, kuid ikkagi uute inimeste omad. Eestis tegelikult polegi veel praegu peale paari erandi selliseid ettevõtteid, kes suudaksid rahvusvahelisele turule toodangut valmistada. Meie infotehnoloogiasektor arenes kolmes faasis. 1990-ndate alguses müüdi peamiselt riistvara ja tehti süsteemiintegratsiooni.
Mis neid noori inimesi edu saavutamast pidurdab?
Mida üleskorjamist väärivat te investorina Eestis näete?
Enamik ettevõtjaid, kes meie juurde Eestis tuleb, ütleb: „Mul on idee." Harvemini on tal presentatsioon või äriplaan. Valmis toodet ja kasutajaskonda ning kaua koos töötanud tiimi pole pea mitte kunagi.
Olen vaid nõukogu liige, mitte investor.
Liiga paljud Eesti inimesed mõtlevad palga kategoorias. Kuid palk asub alati mingis kindlas koridoris, sõltuvalt heast või halvast töökohast. Halval juhul saab infotehnoloogia inimene palka 15 000-20 000 krooni, heal juhul 100 000-150 000 krooni. Samal ajal kui inimene asutab eduka firma ja müüb selle aastate pärast, on tegu hoopis teiste suurusjärkudega. Kui vaadata firmasid, mida on rahastanud riskikapital, siis Euroopas oli eelmisel aastal keskmine firma müügitehingu suurus üks-kaks miljardit krooni. Eeldades, et asutajal oli selleks ajaks säilinud näiteks 25% osalus, räägime siin sadadest miljonitest kroonidest. Muidugi ei jõua enamik alustatud firmasid selliste arvudeni, vaid hääbub enne. Aga see risk on võtmist väärt!
Eestis on praegu programmeerimisvõimelisi inimesi kokku paar-kolm tuhat. Selle arvu peale pole võimalik lõpmatult palju firmasid arendada, kuid alati on võimalik tellida arendust näiteks Indiast või Venemaalt. Rahvaarvu ja muude eelduste põhjal on statistiliselt tõenäoline, et Eestist võiks järgmise viie aasta jooksul tulla üks Skype'i sarnane edulugu ehk siis firma, mille müük toob Eestisse miljardi krooni jagu raha. Kümmekond ettevõtet, mis on Skype'ist viis kuni kümme korda väiksemad, on samuti võimalikud.
Kas näete juba praegu selliseid inimesi?
Eestis ja Silicone Valleys tekkivatel ideedel pole tänapäeval suurt vahet. Erinevus seisneb selles, et ameeriklased suunduvad rahvusvahelisele turule, meie poisid üritavad aga siin väikese kohaliku turu jaoks midagi kokku sussitada.
See pole niivõrd kinni laiskuses, kuivõrd rahvuslikus psühholoogias. Sama häda valitseb nii Lätis, Leedus kui ka kogu Ida-Euroopas. Oleme harjunud olema väikesed ja okupeeritud ega julge võtta maailma kuninga rolli.
Milline on teie idee, kuidas Eesti uinuvaid pärleid ärkvele raputada?
Kas see on meditsiiniline paratamatus, et Eestis on 3000 programmeerimisvõimelist inimest?
Kas Eesti haridussüsteem on suuteline tootma infotehnoloogias konkurentsivõimelisi inimesi?
Kuidas mõjutaks infotehnoloogia valdkonda ja Eesti majandust eurole üleminek?
Sündinud 8.10.1966
Haridus
Karjäär
Microlinki juht 1998-2004
Martinson töötab Reksofti, TVCorpi ja MicroLink Lietuva nõukogus ning on InvisibleCRM-i, Rate Solutionsi, OMX Tallinna, CV Keskuse ja Regio juhatuse liige.