Britid tahavad investeerida Eesti tuulde ja biomassi

Brittide juhtimisel tegutsev rahvusvaheline ettevõte Oxford Sustainable Group (OSG) on riikides taastuvenergiaprojektide arendamiseks loonud investeerimisfondi Oxford Renewable Energy Fund 9. Fondi uksed lüüakse detsembris lukku, et järgmisel aastal projekteerimist alustada. Kokku loodab firma fondi saada üle miljardi euro ehk umbes 16 miljardit krooni.

Grupi tegevjuhi Hadley Barretti hinnangul on täpsematest kavadest, arvudest või projektidest vara rääkida. „Kõik sõltub järgmise kuue kuu jooksul tehtavatest plaanidest. Investeerime tuule-, päikese- ja biomassienergia projektidesse," sõnas ta.

Barrett selgitas, et ettevõte ei taha ühtki senist projekti üle osta, vaid on huvitatud nende ise arendamisest.

Seni on firma keskendunud Ida- ja Kesk-Euroopa riikidele. Ühendkuningriigis ollakse passiivsed. Üheks põhjuseks nimetas Barrett sealse poliitilise keskkonna vähest usaldusväärsust. „Eestis on reeglid selged ja kergesti järgitavad, nii et siinne poliitika on stabiilsem. Ühendkuningriigis muutub regulatsioon väga kiiresti."

Eesti taastuvenergeetikaga tegelevate ettevõtete esindajad usuvad, et brittide investeeringutele võiks siin ruumi olla. „Energeetikas ei ole need summad nii suured. Ainuüksi Eesti Energia kavatseb järgneva kümne aasta jooksul investeerida 24-40 miljardit krooni. Suur osa sellest läheb taastuvenergiasse," sõnas Väo elektri- ja küttejaama juht Andres Taukar.

Tema sõnul on riigi energeetika arengukavaga loodud head võimalused tuuleparkide rajamiseks, samuti jagub küllaga ruumi biomassil ja jäätmetel põhinevale energiatootmisele. Taukari hinnangul võiks OSG-l näiteks 1,5 miljardi kroonise projekti arenduseks kuluda vähemalt viis aastat, suurematele projektidele oluliselt rohkem.

Kundasse bioetanoolitehast rajada kavatsenud Robert Antropov usub alternatiivenergia tulevikku. Praegu ootel projekti võiks tema sõnul edasi arendada, kui on selge, mis toimub biokütuste turul, ja saab paika seda reguleeriv õiguslik raam.

Kui mullu juulis ütles Eesti Energia arendusjuht Alo Kelder, et umbes aastaga peaks selguma, kas Narvasse rajatakse bioetanoolitehas või mitte, siis praeguseks otsust veel ei ole.

„Projekt on seni eeluuringute staadiumis," ütles ta. „Euroopa taastuvenergia ja biokütuste alane regulatsioon on suhteliselt uus ja muutub pidevalt. Projekti ajakavas tuleb sellega arvestada." Nii ei ole investeerimisotsust veel vastu võetud. Samuti ei ole selge, kas projekti investoreid kaasatakse või mitte.

Eesti Energia kavatseb ehitada Narva elektrijaama külje alla tehase, mis toodaks rukkist ja nisust aastas 100 000 tonni etanooli. Tahke biokütus, mis viljast järele jääb - praak koos vilja jahvatusjääkide ja põhuga -, läheks elektrijaama kütteks.

Tehas läheks maksma umbes miljard krooni ja selle ehitus kestaks ligi kaks aastat. Investeerimisotsuseks kulub veel kuni aasta, sest teha on vaja hulk eeltööd ja korraldada rahastamine. Kaalumisel on võimalus taotleda raha Euroopa Liidu tõukefondidest.