Ajakirjanik Külli-Riin Tigassoni sõnul peame me rahaliitu astudes olema valmis intensiivseteks muutusteks, mis seal toimuma hakkavad. "Siin hakkab vaikselt toimuma see paljuräägitud kahekiiruseline Euroopa, kus eurot kasutavad riigid integreeruvad omavahel senisest palju rohkem," ütles ta.

Saatejuht Lauri Hussar juhtis tähelepanu olukorrale Euroopas, kus paljud riigid hakkavad tegema üksteise järel valusaid kärpeid, samal ajal, kui Eesti on need juba mõni aeg tagasi ära teinud. Saatejuhid tõid näidetena välja Hispaania ja Portugali.

Sulev Vedler tõi esile soomlaste suure laenuvõtmise oma tarbimise elavdamiseks. Vedler arutles, et loodetavasti tuleb sellest mingi osa ka Eestisse, kuid tõdes, et mingil hetkel on ka Soome sunnitud kärped ette võtma. "See võib anda meile uue paugu, sellepärast, et meie kärpisime, kui kõik ülejäänud riigid laenasid ja suurendasid sellega tarbimist, aitasid majandusel taastuda. Kui nüüd ülejäänud riigid hakkavad kokku tõmbama, siis on sellel selge mõju Eestile. Ja see on päris vastik mõju. Selles mõttes meil vedas, et me jõudsime õigel ajal eurotsooni sisse."

Ka Lauri Hussar arvas, et kärbetel on majandusele kindlasti jahutav mõju. Siiski tunnistas ta, et üldiselt on majandus kerges tõusujoones. "Võib siiski arvata, et kogu maailma majandus on pisut paranemas, sellist suurt langust nagu me nägime poolteist aastat tagasi tõenäoliselt ei tule," sõnas Hussar.

Tigasson lisas, et keegi ei tea, milline saab olema nende kärbete laialdasem mõju majandusele. Tema sõnul on räägitud juba majanduskriisi kolmandast faasist seoses nendesamade kärbetega.