Pooled pensionifondide vahetajatest paraku kaotavad
Teise pensionisambaga liitumine on tasuta, kuid igal fondil on valitsemistasu (ehk haldustasu), mis on erinevatel fondivalitsejatel väga erinev.
Kõikidel pensionifondidel on ka osaku tagasivõtmistasu 1%, mis tuleb tasuda fondi vahetamise korral. Pensionifondi osaku väljalasketasu ja tagasivõtmistasu reguleerib rangelt seadusandlus, kuid valitsemistasu on mõnevõrra vähem läbipaistev, kuid kuna see on kõige suurem tasu ja seda võetakse pidevalt, siis selgitame allolevalt lähemalt.
Mis on pensionifondi valitsemistasu ja kuidas see kujuneb?
Pensionifondi valitsemistasu on tegelikult hind kliendi pensioniinvesteeringu haldamise eest. Lihtsa elulise paralleeline võib tuua näite laenu näol, kus intress on hind raha laenamise eest. Pensionifondi investeeringute valitsemise hinnaks on seega fondi valitsemistasu, mis arvestatakse maha fondi investeeringute puhasväärtusest.
Pensionifondi valitsemistasu määrab fondivalitseja ja see tasu sõltub väga erinevatest teguritest. Üheks oluliseks aspektiks on pensionifondi maht, mis paneb paika kui soodsalt saab pensionifondi valitseja teenust pakkuda. Näiteks Swedbanki pensionifondid on nii klientide arvult kui varade mahult turu suurimad, mis annab võimaluse viia pensionivarade haldamise teenuse hinna võrdlemisi madalale. Väiksematel tegijatel on seda raske teha, sest nad ei pruugi suuta katta ära oma kulusid - fondijuhtide ja analüüsimeeskonna ülalpidamine on võrdlemisi kulukas. Valitsemistasu sõltub paljuski ka instrumentidest, millesse fond investeerib. Nimelt kõrgema riskiga intrumentide (nt aktsiad, kinnisvara jms) valitsemine on oluliselt ajamahukam, sest on vaja koguda informatsiooni ja teha põhjalikumat analüüsi ettevõtete kohta. Seevastu madalama riskiga instrumentide (nt võlakirjad, kommertspaberid jms) valitsemine on vähem töömahukas, sest nad ei ole nii riskantsed ja neid ei pea juhtima nii aktiivselt kui aktsiaid. Vähemtähtis komponent valitsemistasus ei ole ka distributsiooni- ja turunduskulud, mis tasutakse koostööpartneritele, kes vastutavad fondide müügi ja reklaami eest. Seega ühtset põhimõtet pensionifondi valitsemistasu kujunemise osas ei ole, sest määravaks on siiski iga fondivalitseja eripära, kuid päris vabasid käsi pole siin siiski antud. Selgitame järgnevalt.
Kuidas riik mõjutab pensionifondide valitsemistasu?
Riik on viimasel ajal sekkunud jõudsalt pensionifondide tasude reguleerimisse. Nimelt vastavalt kehtivale kogumispensionide seadusele ei tohi pensionifondi valitsemistasu ületada 2%. Omakorda on aga kitsendatud konservatiivsete pensionifondide valitsemistasu määra, mis ei tohi ületada 1,2%. Kehtiv seadus näeb ka ette, et mida suurem on pensionifondi varade maht, seda soodsam on fondi valitsemistasu – iga 100 miljoni euro kohta, mis kõigi klientide poolt ühte pensionifondi koguneb, tuleb fondi valitsemistasu vähendada minimaalselt 10%. Swedbanki pensionifondid on Eesti suurimad ning seetõttu võib oodata, et valitsemistasud vähenevad ka edaspidi. Kuid kas fondi valitsemistasu mõjutab ka fondi tootlust?
Seos fondi tootluse ja valitsemistasu vahel
Pensionifondi valitsemistasu arvutatakse fondi osakute puhasväärtuste (osaku hinna) sisse. Kui vaadata ajalehest fondi tootlust, siis see tootlus peegeldabki puhastootlust ehk fondi valitsemistasu on juba tootlusest maha arvestatud. Seega kõrgema valitsemistasuga pensionifondid peaksid teenima pensionikogujale kõrgemat tootlust, et teha tasa see osa, mis nad pensionikogujalt rohkem on niiöleda ära võtnud võrreldes madalama tasuga fondidega. Kõrgemat tootlust tuleb aga püüda kõrgema riski hinnaga, sest finantsmaailmas käivad need kaks käsikäes.
Kui mõistlik on pensionifondi vahetamine?
Rahandusministeeriumis 2010. aasta alguses tehtud analüüsil põhinedes võib väita, et viimaste aastate statistika alusel üle 50% pensionifondide vahetajatest paraku kaotab. Eelkõige on põhjuseks vahetusega seotud kulud. EVK andmetel on aastatel 2004-2008 "kaotajate" osakaal olenevalt aastast 45-61%. Oluline on silmas pidada, et kas ise vahetusi tehes ja paremat tootlust otsides suudetakse teha siiski paremaid otsuseid kui seda teevad professionaalsed fondijuhid. Ehk tootluse number on vaid ajalooline statistika ning tuleb silmas pidada, et senine tootlus ei garanteeri kunagi samasugust tootlust tulevikus. Samamoodi ei garanteeri langus ka langust tulevikus. Ehk kõikide pensionifondide puhul on perioode, kus nad on olnud negatiivse tootlusega ja on olnud perioode, kus nad on olnud positiivse tootlusega. Kõik oleneb sellest, kuidas fondivalitseja turunduslikult atraktiivse perioodi välja valib.
Pensionikoguja jaoks, kes on kogunud näiteks 30 000 krooni ning sellele lisandub iga kuu 500 kr, on Swedbanki pensionifondi K3 valitsemistasu 475 krooni aastas. Kui ta paigutaks oma raha fondi, mille haldustasu on 2%, tuleks selle eest aastas välja käia 665 krooni ehk rohkem kui ühe kuu makse.
Kõige populaarsemate ehk kuni 50% aktsiariski sisaldusega fondide valitsemistasud on praegu järgmised:
Kohustuslik pensionifondiga liitumisel võidab klient maksudes. Selgitan lähemalt. Kui inimene ei maksa 2% oma palgast pensionifondi, siis arvestatakse sellelt 2%-lt maha tulumaks. Suure tõenäosusega läheb see raha tarbimisse. Tarbimise käigus peab osa rahast jällegi andma ka riigile - iga teenuse ja ostuga käib kaasa käibemaks. Kui ta aga otsustab maksta selle raha pensionifondi, siis see 2% suunatakse pensionikogumisse enne tulumaksu maha arvestamist. Suunates raha pensionisambasse saab inimene fondiosakuid, mis aastate pärast on ilmselt palju olulisema ja suurema väärtusega kui täna kulutatud raha.
