Andres Sutt: eurotsoonist lahkujaid ei ole
"Iialgi ära ütle iial, kuid arvata võib, et see väljaastujate number jääb nulliks. Olen veendunud, et eurotsoonis on olla mõistlikum, kui seista ukse taga," sõnas Sutt Delfile.
Suti arvamus on selge ja endine, et parem on olla sees kui väljas.
"Enamus jutte eurotsooni probleemide ja tervise teemadel on selgelt üles puhutud. Eurotsoonis on terve rida väga tugevaid riike, Saksamaa näiteks, kus majandus toimib ja kasvab. Murekoht on ikkagi riigi rahanduspoliitikad. Euroga liitumine on aga parim samm, mida Eesti astuda saab," lisas Sutt.
Eurotsooni lagunemise teemadel on Sutt konkreetne ning ei usu rahaliidu hääbumisse, jagunemisse või laiali minekusse.
"Ma olen täiesti veendunud, et eurotsoon ei lagune. Lagunemine on ikka selge spekulatsioon. Ma usuksin sellesse, kui oleks näha midagi paremat, mida hetkel ei ole. Samasuguseid jutte nagu täna eurotsooni lagunemisest räägiti ka 2008. aastal meie endi kohta, kus teemaks oli siis krooni devalveerimine. Oldi väljastpoolt Eestit vägagi veendunud, et raha tuleb devalveerida," mainis Sutt.
Sutt küsis pigem vastu, et mis oleks ratsionaalne alternatiiv eurotsoonile ning kuidas see liidu laialilagunemine on parem praegusest situatsioonist. "Mul on väga raske näha, mis oleks parem hetkel. Riigid kus on probleemid, nende allikaks on ju riigi rahandus ja konkurentsivõime ning nende teemadega tuleb tegeleda. Mul on tunne, et nende probleemidega on lihtsam tegeleda eurotsooni sees kui väljas," rääkis IMFi nõunik.
Mis juhtub aga siis, kui eurotsooni kõige suurema ja tugevama majandusega riik Saksamaa otsustab, et ei ole nõus maksma kinni kreeklaste madalat pensioniiga ning Lõuna-Euroopa halba konkurentsivõimet?
"See, et eurotsoon oli olemas juba selle suure majandus- ja finantskriisi ajal, oli tohutu eelis. Kujutada ette, et Euroopa Liidus on 20 erinevat valuutat. See oleks olnud üks jube suur segadus. Sellel teemal on olnud väljaütlemisi rohkem poliitilisest seisukohast vaadatuna. Nõue on loomulikult õige, et riigid peavad oma eelarvepoliitika korda saama ning neid muutusi on siis lühikese aja jooksul ka palju toimunud. Aastatagused seisud täna ju enam investoreid ei paelu. Ühes võib aga olla kindel, et Saksamaa eelistab tugevat eurot, mis aga tähendab ka tugevat eelarvepoliitikat. Neid poliitikaid saavad aga reformida riigid ise. Vaatame kasvõi Eesti ja Läti, kes on väga tugevalt oma poliitikaid muutnud. Loevad ainult teod ning minu seisukoht on see, et rohkem integratsiooni on parem. Küll seda mõistetakse ka nendes riikides, kus hetkel on probleemid," lisas Sutt.
Eurotsooni jagunemine on ju mingil määral juba toimunud, leiab Sutt, sest investorid juba eristavad riike. "Vaadatakse nende riikide võlakoormust, maksubaasi ja kulude taset ning kui need näitavad reformide vajalikkust, mida on raske ellu viia, siis see kajastub ju kohe riigi võlakirja hinnas või siis intressis, mida riik peab maksma. Mina usun, et turg ikkagi päeva lõpuks toimib ning erinevatel riikidel on erinevad riskid ja erinevat riski tuleb erinevalt hinnastada. See panebki ise need mitu erinevat tsooni paika," lisas Sutt.
Raha juurdetrükkimise kohapealt on Sutt arvamusel, et kui on valida millegi tegemise või pealt vaatamise vahel, siis tuleks kindlasti tegutseda.
"Raha juurdetrükkimine on küll erandlik, kuid parem kui mitte midagi. Samas, kui aga vaadata neid abipakette, siis raha ei maksta ju tervikuna välja. Läti on hea näide, kus IMFi abipakkumine aitas riigi enda ka tõusule, sest hetkel ei lähe ju Lätil vaja abi selles mahus, mida plaaniti. Kui rohujuure tasandil saab asjad korda, siis saab ka taastada investorite usalduse," lisas Sutt.
