Tavatelefon maist ainult suunakoodiga
Riigi sideameti avalike suhete spetsialist Ave Reinson selgitas Meie Maale, et Eestis on täna tavatelefoniteenuse pakkujaid rohkem kui üks, mis tingis vajaduse üleriigilisele numbrihaldusele. “Kõik lauatelefoninumbrid muutuvad seitsmekohaliseks, majandus- ja kommunikatsiooniminister on vastava määrusega kinnitanud uue numeratsiooniplaani,” lisas ta.
Teine põhjus valimiskorra muutumisel on Reinsoni sõnul see, et riigisisestele kõnedele kehtib ühesugune kõnetariif, mistõttu suunakoodidega erinevate tasandite eristamisel puudub otstarve. Reinson märkis uue numeratsiooniplaani hea küljena seda, et alates tulevast aastast muutuvad tarbijanumbrid nö liikuvaks.
Valimiskorra muutumisel on enamuses Eestis üheksakuuline periood. Selle aasta novembrist lõpeb kõikjal lühikeste telefoninumbrite valimine, pikki numbreid saab valida nii prefiksiga 0 kui ka ilma selleta.
Alates 2004. aasta 1. veebruarist lõpeb prefiksi 0 kasutamine. Kõiki Eesti-siseseid numbreid, sealhulgas mobiiltelefoninumbreid saab valida siis ainult ilma prefiksita.
Neljas maakonnas — Saaremaal, Järva-, Põlva- ja Viljandimaal on valimiskorra muutumise üleminekuaeg lühem ja seniseid lühikesi numbreid ei saa enam kasutada juba alates 1. maist. Maakonnasisese kõne valimiseks tuleb siis kasutada üksnes pikka numbrit ehk tarbijanumbri ette tuleb valida prefiks 0 ja maakonna suunanumber.
Sideameti telekommunikatsiooni arengubüroo juhataja Alar Loitme selgitas, et neljas maakonnas on kiirem üleminek tingitud kohaliku numeratsiooni eripärast, mis tekitab operaatoritele tehnoloogilisi raskusi.
Muudatuste eesmärk on üleminek suletud ehk suunakoodideta numeratsiooniplaanile ja telefoninumbrite valimiskorra ühtlustamine, märgib sideamet.
