Säästumarket võitleb Saksa kaubandusketi Lidl vastu
Patendiameti patendiosakonna juhataja Elle Mardo sõnul vaidlustas Kesko kontserni poolt mullu ostetud Säästumarketi keti operaator Kinnisvaravalduse AS selle kuu alguses Lidli kaubamärgi registrikande. “Nad leiavad, et see kaubamärk on sarnane või assotsieerub nende kaubamärgiga. Seetõttu võib tekkida mulje, et tegemist on ühe firma märkidega,” lisas ta.
Mardo ütles, et Lidli kaubamärk esitati patendiametile rahvusvaheliseks registreerimiseks alles selle aasta 8. veebruaril, Säästumarketi kaubamärgi registreerimistaotlus pärineb aga 3. juunist 1998.
Mardo sõnul Säästumarketi protesti arutava apellatsioonikomisjoni istungit enne sügist kindlasti ei tule. Hiljem, kui pooled komisjoni otsusega rahule ei jää, läheb asi edasi kohtu lahendada.
Kesko kontserni tegevust siinsel toidukaupade turul ohjava Kesko Eesti juht Maldar Mäesalu ütles, et Lidli kaubamärgi registreerimise protestimise põhiliseks põhjuseks on kaubamärkide suur sarnasus, mis Lidli märgi registreerimise korral tooks kaasa Eestis tarbija eksitamise ja Säästumarketi kaubamärgi maine ärakasutamise.
Veel eelmise aasta lõpuni Säästumarketi keti juhi kohal töötanud Mäesalu sõnul oli Säästumarketi kaubamärk Eestis üldtuntud enne Lidli kaubamärgi registreerimistaotlust. “Kuna leidsime, et meid toetab ka kehtiv seadusandlus, siis otsustasimegi esitada protesti kaubamärgi “LiDL” registreerimise kohta Eestis,” lisas ta, lükates taas kaubamärkide eksitavale sarnasusele viidates ümber ka oletuse, et protesti põhjuseks on Lidli plaanitav tulek just discounter-kaubanduse valdkonda, kus tegutseb ka Säästumarket. Säästumarketi protesti rahuldamine tähendaks, et Lidl ei tohi oma praeguse kaubamärgi all Eesti turul tegutseda.
Küsimust Säästumarketi ja Lidli kaubamärkide välise sarnasuse kohta selgitades, ütles Mäesalu, et Säästumarketi kaubamärgi autoriteks võib pidada kollektiivi, kellel tekkis 1990ndate aastate teisel poolel idee arendada Eestis välja discounter-tüüpi toidu- ja esmatarbekaupade jaekett, sest maailmas oli palju näiteid taolise kaubandusvormi edukusest. “Kui palju lasti ennast välismaistest eeskujudest mõjutada, on täna väga raske öelda,” tõdes Mäesalu, kes oma sõnul nimetatud töögruppi ise toona ei kuulunud.
