Hollandi klaasifirma Scheuten Glasgroep on Tallinna Tehnikaülikooliga (TTÜ) koostööd teinud juba viis aastat. Hollandlaste tellimusel töötatakse Tallinnas välja päikesepatareina funktsio-neerivat klaasi, mille kasutusvaldkond on väga lai ? alates ühe-pereelamutest ja lõpetades suurte klaasfassaadiga büroohoonetega. Just sellist kõrgtehnoloogilist arhitektuurilist klaasi kavandataksegi juba kolme aasta pärast Eestis tootma hakata.

Kui praegu peegeldavad klaasist büroohooned kiirgust, siis uut tüüpi klaasi puhul nad toodaks kiirgusest elektrienergiat.

Tootmine Eestisse

?Osa tootmisest on tõepoolest planeeritud Eestisse,? kinnitas TTÜ professor Enn Mellikov. Ta töötab TTÜ päikesepatareide elementide ja tehnoloogiate tippkeskuses, mis avati Euroopa Liidu raha toel juba 1992. aastal.

Eesti riik on seda rahastanud minimaalselt. Ent hollandlased on ainuüksi 2003. aastal rahastanud tippkeskuse arendustööd enam kui 11 miljoni krooni ulatuses.

Praegu käib tippkeskuses intensiivne päikesepatarei tehnoloogia väljatöötamine. ?On kaks võimalust: kas suudame asja ära teha või jõutakse maailmas meist ette. Kes esimesena jõuab, võtab turult suurema raha. Teised saavad vähem,? ütles Mellikov.

Varasemalt on maailmas päikesepatareides kiirguse neeldumiseks laialdaselt kasutatud räni. Kuna ränikristallide hind on aga väga kõrgeks tõusnud, siis katsetavad eestlased vase, indiumi ja seleeni ühendi kasutamist päikesepatareides. Juba on esimesed kokkulepped Silmetiga, kes seda päikesepatareide tarvis tootma hakkaks. Kristallid pannakse klaasi sisse piltlikult öeldes nagu kotlet hamburgeri vahele.

Scheuten Glasgroepi esindaja Volker Geyer kinnitas Ärilehele firma plaane Eestis päikesepatarei-klaasi tehas rajada, ent ei soovinud sellest veel täpsemalt rääkida.

Soolane hind

?? Päikesepatareide kasutus ei ole maailmas veel eriti massiline, sest nende hind on üsna soolane. Näiteks ühe eramaja päikeseenergiale üle viies tuleb investeerida sadu tuhandeid kroone, ehkki see summa aasta-aastalt väheneb. Investeering tasub eramaja puhul ära kümne aastaga.

?? Euroopa Liidus kasutatakse päikesepatareisid laialdasemalt lõunamaades, seda nii eramajades kui ka näiteks elektrijaamades. Päikeseenergiast saadakse umbes sajandik maailma energiavajadusest, kuid 2020. aastaks peaks juba neli protsenti ja 2030. aastaks üle 30 protsendi energiast tulema päikesest.

?? Teadlased on välja arvutanud, et maapind saab kuue minuti jooksul päikeselt sama palju energiat, kui inimkond kogu eksistentsi jooksul on tootnud. Eesti energiavajaduse kataks ära see, kui päikesepatarei paneelidega täidaks kolmandiku Pakri saartest (Suur-Pakri ja Väike Pakri on kokku umbes 25 km²). Kogu maailma energiavajaduse kataks aga paneelidega kolmandiku Sahara kõrbe katmine (Sahara kõrb on ligi 10 miljonit km²).