Vladimir Jakunin: Eesti arendagu oma raudteed iseseisvalt
?? Kuidas mõjutas Eesti Raudtee erastamine koostööd Venemaa Raudteedega?
Eesti Raudtee erastamise ajal olime meie seotud oma isiklike probleemidega. Juhtus nii, et teil ilmus siia veduripark, mis ei sobi Venemaa raudtee standarditega. See on ainuke tehnoloogiline asjaolu, mis koostööd pidurdas.
Kuid meid huvitab Eesti Raudtee töökindlus, ohutus, rütmilisus, mille osas arenevad asjad piisavalt hästi.
?? Kuidas suhtute Eesti Raudtee taasriigistamise ideesse?
Vastuolud, mis varjutavad Eesti Raudtee suhteid Eesti valitsusega, on meile hästi teada. Need viitavad, et lahenduste leidmiseks tuleb ette võtta mingisuguseid ühiseid pingutusi.
Eeldan, et Eesti Raudtee ja valitsus omavad piisavat võimekust omavaheliste probleemide lahendamiseks ilma mingisuguste minupoolsete nõuanneteta.
?? Millisena näete võimalust, et Venemaa Raudteed osaleks Eesti Raudtee läbilaskevõimet suurendavates investeerimisprogrammides?
Võib-olla sain küsimusest valesti aru, kuid mulle tundub, et Venemaa ettevõtjad juba osalevad raudtee arengus, vedades oma kaupu läbi Eesti. Eesti Raudtee teenib nende vedude arvelt viisakaid summasid, mis võimaldab tal infrastruktuuri uuendada.
?? Kuid kas Venemaa Raudteed võib olla huvitatud mingisugustest otsestest investeerimisprojektidest?
Ma ei näe praegu ühtegi otsest projekti, mis meile huvi pakuks ja lähimas tulevikus oleks see vaevalt võimalik.
?? Millisena näete võimalust uue raudteesilla ehitamiseks Narva jõele? Kas see on teie juhtimistasandi küsimus?
See on nii minu juhtimistasandi, kuid ka riikidevaheliste suhete küsimus. Omal ajal Eesti kolleegid rääkisid, et leiavad selleks raha nii endale kui ka meile Euroopa Liidust. Kuid näib, et vähemalt endale silla ehitamiseks raha leiti, aga mis puudutab Venemaad?
Meid selles plaanis ei käsitleta, mis iseloomustab mõningast omapära euroliitlaste suhtumisel Venemaasse.
?? Millised on Eesti ja teiste Balti riikide väljavaated saada osa Venemaa üha kasvavast kaubavahetusest?
Balti riikidest prognoosime 2010. aastani meie vedude kõige ulatuslikumat kasvu Leedu suunas: 40 protsenti 2005. aasta mahtudega võrreldes. Läti suunas kasvab vedude maht 12 ja Eesti suunas 8 protsenti.
Balti riike läbivad kaubavood suurenevad ennekõike kivisöe, metsa, väetiste, musta metalli, vilja ja konteinervedude arvelt. Samuti toovad Kesk-Aasia riikide kaubavood vilja, vedelgaasi ja alumiiniumit.
Loode-Venemaa ja Oktoobri Raudtee on meie arenguplaanides prioriteetsel kohal. Kavatseme ehitada täiendava raudteelõigu Viiburi ja Soome suunas, et ühtaegu suurendada selles suunas kaupade vedu, kuid ka tagada kiirrongi liikumise Peterburi ja Helsingi vahel.
Eesti suunas viime praegu läbi piiriületuspunktide uuendamist. Siin on probleeme, kuid mitte ühtegi ületamatut barjääri.
?? Milliseks kujuneb Venemaa Raudteede tariifipoliitika, mis annab Venemaa sadamatele eeliseid Balti riikide sadamate ees?
Meil käib juba paaril aastal töö tariifide ühtlustamiseks, et need ei erineks mere- ja maismaa piiripunktide vahel.
Selle näitena tõstsime tänavu merepiiripunktidesse veetavate kaupade tariife inflatsiooni võrra, kuid maismaa piiripunktidesse suunduvate vedude tariifid peaaegu ei tõusnud.
Tariifide ühtlustamisega maismaa ja merepiiripunktide vahel võib ennustada mõningast kaupade ümber suunamist Venemaa sadamatest Balti riikide sadamatesse. Kuid Ust-Luuga sadama võimsuste käiku andmine mõjutab samuti kaubavedude struktuuri muutumist Läänemerel.
?? Milline arengustsenaarium Läänemere-äärsete riikide raudteedel rahuldaks kõige paremini Venemaa Raudteede huvisid?
Läänemere-äärsete raudteede arengus esineb nii tehnoloogiline kui ka poliitiline külg. Venemaa ja Balti riigid on ühendatud ühe rööpmelaiusega. Kuid täna kõlavad Euroopa Liidust läbimõtlematud üleskutsed: anname Balti riikidele raha, et need ehitaksid oma raudtee ümber Euroopas oleva rööpmelaiuse järgi.
Mul tekib siin küsimus, mida nad kavatsevad mööda neid uusi rööpaid vedada. Kas kavatsevad täita Muuga sadama Saksamaa või Hispaania kaupadega? Kui see pole võimalik, siis miks seda teha?
Kui Euroopa Liit võib oma teedel selliseid ulatuslikke ümberehitusi võib-olla lubada, siis Venemaa seda endale lubada ei saa. Oleme Balti riikide raudteedega lausa kokku laulatatud, minu hinnangul rööpme laiust siin muuta ei saa.
?? Millised suunad on Venemaa Raudteedele, mis tegutseb hiiglaslikul territooriumil ja väga erinevaatel turgudel, suurema tähtsusega?
Venemaa raudtee ei erine oma prioriteetide poolest mitte millegi poolest Euroopa raudteedest. Esmatähtis on reisijate vedu, seejärel kaubad. Muidugi on ülitähtis infrastruktuuri korras hoidmine.
Praegu panustame ulatuslikult relsside ja sidesüsteemide uuendamisesse, samuti juhtimisse. Need valdkonnad saa olla Venemaa seaduste järgi müügi või pantimise objektideks. See jääb alatiseks Venemaa riigi omandusse. Samuti pöörame suurt tähelepanu veeremi uuendamisele.
Oleme välja töötanud elektriveduri, millega suurendasime senist veovõimet 300 tonni võrra ja mulle tundub, et suudame normi suurendada 500 tonni võrra.
Loomulikult ei tule me toime ilma reisijatevedude reformimiseta. Peame selle valdkonna eraldama kaubavedudest, millega loodame tulla toime järgneva kahe aasta jooksul. Olen veendunud, et juba järgmise aasta eelarvest hakkame saama dotatsiooni reisijateveo tekitatud kahjumi katmiseks.
?? Kuidas on võimalik üle terve kontinendi ulatuvat ettevõtet efektiivselt juhtida, mis seda ettevõtet ühendab?
Tänapäeva maailmas selliseid ettevõtteid ei ole, kus töötab üle miljoni töötaja ja millele kuulub üle 25 000 veduri.
Kuid Venemaa Raudteede ajalugu on pandud kirja ja seda pole võimalik muuta. 86 000 kilomeetrit raudteid, sellest 42 000 elektrifitseeritud. 125 000 vagunit. See kõik on eelnevate põlvkondade töö tulemus.
Selline hiiglaslik süsteem pole lihtsalt kaubavedude korraldamine ja üks majanduse haru. Venemaa Raudteedele kuulub riigi tähtsuselt teine tervishoiusüsteem, sotsiaalobjektide süsteem. Samuti kuulub meile kogu maa ulatuses kolmas pensionifond.
Meid puudutasid valusalt majanduse ümberkorraldamisega kaasas käinud langus ja raskused. Usun, et see on eestlastele mõistetav, sest ka teie maa käis läbi oma ajaloo mitte just kõige paremad aastad. Seetõttu kannatame hiiglasliku põhivarade kulumi all, mis moodustab üle 60 protsendi. Meil ei jätku uusi vedureid.
See kõik nõuab pingutusi, et muuta ettevõte majanduslikult põhjendatud süsteemiks. Ühelt poolt tuleb võtta need hiiglaslikud saavutused, mis loodi juba isakeste tsaaride ajal ja kaasata need tänase Venemaa majanduse üles ehitamiseks.
?? Kapitalismi saabudes hakkasid paljud ettevõtted vabanema sotsiaalsetest ülesannetest, andes need üle riigile ja kohalikule omavalitsusele. Kuidas Venemaa Raudteed neid küsimusi lahendab?
Selles küsimuses ei erine me millegi poolest teistest ettevõttest. Kuid anname aru, et Venemaa Raudteede struktuurid on laiali tõmmatud üle hiigelmõõtmetega riigi. Kui Kaug-Ida raudteel juhtub mingisugune avarii, siis sealse raudtee ülem jõuab avariikohale rongiga sõites alles pooleteise päeva möödudes. Kujutage siis ette neid tohutuid mõõtmeid.
Venemaa Raudteed peab tagama, et nende kaugete maakohtade inimesed ei jääks ühel hetkel ilma nendest tsivilisatsiooni hüvedest, mida kasutab kogu ülejäänud maailm. On asju, mida oleme sunnitud edaspidigi tegema.
Peame arvestama, et nii Venemaal kui Euroopas mööduvad järgmised aastakümned teravas riikide ja ettevõtete vahelises võitluses inimeste pärast. Demograafiline olukord Euroopas ja Venemaal on omavahel väga tugevalt seotud.
Vabaneme sotsiaalsfäärist, kuid väga ettevaatlikult. Näiteks meditsiin kujutab raudteel osa meie julgeoleku ja ohutuse süsteemist. Vabaneme elamufondist, andes selle üle kohalikule omavalitsusele. Samuti vabaneme kultuurimajadest, jättes need alles vaid kohtades, kus need töötavad rentaablilt ja on vajalikud meie töötajatele.
Vladimir Jakunin
?? Sündinud 30. juunil 1948.
?? Kuni 1962 Pärnu 3. Kk, 1972 lõpetas Leningradi mehaanikainstituudi lennundusinsenerina.
?? Alates 1977 töötas sageli KGB huvides kasutatud ministrite nõukogu välissuhete riikliku komitee insenerina.
?? 1982?1985 teaduste akadeemia füüsikainstituudi välissuhete osakonna ülem.
?? Alates 1985 NSVL-i esindaja ÜRO juures, ajalehe Russkaja Mõsl andmetel välisluure kaadriohvitser.
?? 1990-ndate algusest tegeles Peterburis välisinvesteeringute toomisega Venemaale ja panga Rossia asutamisega.
?? 2000 transpordiministri asetäitja, Transkrediidipanga nõukogu esimees.
?? 2003 Venemaa Raudteede asepresident.
?? 2004 Kompanja Transtelekom nõukogu esimees.
Allikas: Kommersant
Pärnakas tõusis Venemaa hiigelettevõtte juhiks
?? Lapsepõlve Pärnus veetnud Vladimir Jakunin tõusis Venemaa riigiraudtee presidendiks mullu suvel. Ta nühkis kuni seitsmenda klassini pinki Pärnu 3. keskkoolis. Idanaabri mõjukaima raudteeametniku parimaks sõbraks koolis oli eelmistel valimistel Eesti presidendiks kandideerinud Jevgeni Tomberg.
?? Jakunini isa teenis Pärnus kuni 1962. aastani arvatavasti Nõukogude piirivalves, sest Vene juhtivaid ajalehti Kommersant nimetab teda piirivalvevägede lenduriks.
?? Lõviosa Eestit transiidina läbivatest kaupadest veetakse mööda Venemaa raudteid, mistõttu puudutavad selle riigiettevõtte majandusotsused Eesti ettevõtete käekäiku.
?? Rohkem kui 220 miljardi kroonise aastakäibega Venemaa Raudteede iga-aastane kasum on ligi 60 miljardit krooni, mis võrdub Eesti riigieelarvega. Ettevõte teenindab ligi 40 protsenti Venemaa kaubavedudest ja kolmandiku reisijatevedudest.
?? Jakuninist on räägitud kui võimalikust kandidaadist nii presidendi administratsiooni juhi, peaministri kui ka transpordiministri kohale. Jakunin kuulub Leningradi oblastis Putiniga samasse suvilakooperatiivi.
