Mis on teemandi tegelik väärtus?
Kuigi teemandid peaks olema tüdrukute parimad sõbrad, on neid parimate sõpradena üsna keeruline kohelda. Teemant on aegade jooksul osanud ümbritseda end tugeva aukartuse ja imetluse müüriga, mis ei luba liialt familiaarseks muutuda. Teemant on pigem nagu paavst, keda tuleb vaadata imetlusega ja distantsilt. Las ta särab kui päike, las tema üleinimlikud omadused jäädagi teispoole poliitikat, majandust ja inimvõimeid.
Isegi kõige robustsematel isenditel – olgu selleks siis juveelikvaliteedist allapoole jääv toorteemant või imeväike lihvitud juveel, mille hind võib olla alla saja krooni – on mingi seletamatu maagia, millega teised kivid uhkustada ei suuda.
Kuigi teemanti on kasutatud ehetes juba umbes 3000 aastat, saavutas ta oma suurima populaarsuse kihlasõrmuste kivina alles 20. sajandi esimesel poolel ja peamiselt tänu mõjukaima teemanditootja De Beers osavale turundusplaanile. Igal juhul on pärast „Breakfast at Tiffany” linastumist 1961 osake ameerikalikust unelmast kas või kõige odavama kihlasõrmuse ostmine New Yorgi 5. avenüül asuvast Tiffany butiigist. Eks teemandil ole kihla-sõrmuse kivina muidugi ka loogilisi argumente – kõige kõvema looduses leiduva mineraali puhul on lootust, et igapäevane elutegevus jätab sõrmuse sama säravaks kui kihlumispäeval. Irooniliselt on ainus oht sellele sõrmusele kokkupuude teise samasugusega.
Ning siis muidugi kuulutas Monroe sireenlikult hullutav „But I prefer a man who lives / And gives expensive jewels / A kiss on the hand may be quite continental / But diamonds are a girl’s best friend” briljandid iga ennast eriti kõrgelt hindava daami põhivarustusse. Nii on saatusliku naise veetlust võimalik ka karaatides arvutada!
Inimese edusammud looduse järeleaimamisel on viinud ka edukate katseteni toota sünteetilist teemanti. Ja nagu koopiatega üha enam juhtub, võib ka võltsteemant olla odavam, tugevam ja säravam kui originaal. Kindlasti kahandab selline perspektiiv teemandi kui pikaajalise investeeringu väärtust.
Kuid ehkki me võime loota sellele, et isegi puuriotsikutes on sünteetilised materjalid aktsepteeritavad, on daamid tõenäoliselt märksa konservatiivsemad. Kui kultuursed (ehk siis tehislikult kasvatatud) pärlid keerasid pea peale kogu pärlituru ja muutsid kõigile kättesaadavana saatuslikult pärlite elitaarset ja väärikat kuvandit, siis vääriskivide puhul ei ole see nõnda läinud. Teemandimaagiast nakatunuile mõjub kindlasti lohutavalt õppetund 19. sajandi lõpust, kui turule tulid esimesed sünteetilised rubiinid. Erinevalt pärlitest ei suutnud sünteetilised kivid pakkuda sellist prestiiži nagu nende looduslikud suguvennad.
Vesi või teemandid?
Ent hoolimata saatuslike naiste ponnistustest kasutatakse ehtekividena vaid umbes 20% kaevandatavatest kividest. Ülejäänu leiab oma koha täiesti ebaglamuurses tööstus-aparatuuris (puurid, laserid jne).
Tärkava kapitalismi tingimustes haaras teemanditurul juhtrolli De Beers Group (kaevandused peamiselt Aafrikas), mis on ainuvalitsejaliku õigusega teemantide hinda dikteerinud terve 20. sajandi.
Kuid möödunud sajandi lõpu-kümnenditel De Beersi ohjad lõdvenesid, sest turule lisandus uusi teemandikaevandusi Venemaal, Kanadas ja Austraalias. Nii mõranes ka müüt teemandi teispool poliitikat ja majanduslikke Ameerika mägesid eksisteerivast abstraktsest väärtusest.
Kuidas saab ikkagi nõnda väike kild mateeriat olla üle mõistuse kallis? Äärmiselt tihedaks kondenseerunud väärtus võib tähendada seda, et üks gramm teemanti (rekord püstitati detsembris 2009, kui viiekaraadine roosa teemant müüdi Hongkongis 10,8 miljoni dollari eest, mis teeb kivi grammihinnaks ligi 120 miljonit Eesti krooni) võib olla umbes sama väärtuslik kui umbes 278 kg kulda. Või umbes sada poissmehekorterit Tallinna südalinnas. Või umbes sama palju, kui suudavad sada isukat inimest oma elu jooksul kulutada toidule.
Kui unustada kõik need hullutavad nullid ja dollarimärgid, siis kumma te võtaksite kaasa üksikule saarele – ühe vapustava teemandi (lahke inimesena annaksin ma kohe kaasa kõik üheksa Cullinani, mis kuuluvad Inglise kuningakojale ja mille väärtus on umbes 400 miljonit dollarit) või viis kasti vett (Säästumarketist, kokku umbes 177 krooni)? Hoolimata umbes 25 miljoni kordsest hinnavahest valite te tõenäoliselt joogivee. Sest muidu lõpetaksite sama kurvalt kui kuningas Midas, kelle puudutus muutis kõik kullaks. Ka tema joogivee ja tütre.
Teemandi hindamine
•• Teemandi hindamise neli C-d
•• Carat -
teemandi suurust mõõdetakse
karaatides (1/5 grammi).
•• Colour -
kivi värvi puhtus või siis ka haruldus on hindamise üks tegureid
(viimased müügirekordid on purustatud just siniste ja roosade
kividega).
•• Clarity -
puhtust hinnatakse skaalal
FL („flawless” ehk veatu) kuni
I („included” ehk suletistega).
•• Cut -
kivi lõige toob välja maksimaalse sära ehk valguse murdumise.
