Kinnisvaramaakleri kutsetunnistus tähendab, et klient saab kvalifitseeritud nõustamise. Samas aga on kutsetunnistus vaid vähestel maakleritel.

"Maaklerite koja andmetel on kehtiva kutsetunnistusega atesteeritud
maaklereid umbes 160," ütles Rüütel kutsetunnistusega maaklerite arvuks.

Sellal on kinnisvara vahendusega tegelevaid äriettevõtteid 3000 ringis.

"See tekitab džungliolukorra, et kinnisvaramaakler võib olla ükskõik, kes," tähendas kinnisvarafirmade liidu tegevdirektor.

Ta ütles, et maaklerite seas on kutseoskuste, hariduse ja harituse tase valdavalt madal, sest inimesed ei viitsi koolitustele minna.

Samas tuleks Rüütli sõnul vägagi praktilistel põhjustel
liikuda selle poole, et kutsetunnistus oleks enesestmõistetav.

"Kutsekoja poolt kehtestatud kutsestandard on täiesti piisaval tasemel ja selle alusel läbiviidavad koolitused tagavad vajalikus mahus teadmised klientide nõustamiseks," kõneles Rüütel.

Ta soovitas, et maaklerite motiveerimiseks võiksid inimesed kasutada ainult kutsetunnistusega maakleri teenuseid.

Lisaks maakleri nimele võiksid inimesed huvi tunda ka kutsetunnistuse ja maakleri poolt esindatava kinnisvarabüroo vastu. Maakleril võiks olla Kinnisvarafirmade Liitu kuuluv firma taga, et probleemide korral oleks, kuhu pöörduda.

Ettevaatlikkust peaks tekitama ka see, kui maakler kinnitab, et tema kaudu on soodsam vahendustasu sularahas tasumise korral. See võib Rüütli sõnul tähendada, et maksud jäävad maksmata ja tehingust jälge maha ei jää.

Probleeme esineb ka kinnisvara hindajate puhul.

Ta tõi näite, et tunamullusel suvel pakkus kinnisvara hindaja
eksperthinnangut Haapsalus näiteks 500 krooni (32 euro - toim) eest.
"Ka tüüpkorteri puhul ei kujuta ette hindamist, mida ka pangad
aktsepteeriksid, hinnaga all 60-70 euro, " ütles Rüütel hindamisaktide
normaalse maksumuse kohta.