Majandusministeeriumist riigikogusse saadetud seadusemuudatusega kirjutati järgmise aasta riigieelarvesse merendusmaksude tõus seniselt ligi 10 miljonilt eurolt 20 miljoni euroni.

Eesti suurimaid reisijatevedajaid Tallink alles rehkendab, kas korvata eeloleval aastal ettevõtte kukile laetav 500 000 euro suurune lisakulu pileti maksumust kruvides või tõsta hindu laevade restoranides ja kauplustes. „Konkurents on merel kõva, kuid meie restoranid ja poed peavad arvestama ka kaldal küsitavate hindadega,” lausus Tallinki juhatuse liige Andres Hunt.

Kavandatava metoodika järgi võidaks Tallink praegusega võrreldes maksudes ligi kümnendiku võrra Tallinna–Helsingi liinil, kus laevad käivad sadamas kaks korda päevas. Kuid Stockholmi laev käib üle päeva, mis suurendab kulusid ligi 80 protsendi võrra. Hinnavahe peavad kinni maksma ligi miljon Rootsi ja Eesti vahel liikuvat reisijat.

Iroonilisena mõjub asjaolu, et kolmandik merelt kogutavat maksutulu kulutatakse jäälõhkumiseks. Kuid suurema osa sellest maksavad need, kes jäälõhkumisteenust ei vaja: jäälõhkujatega sarnase klassiga laevu kasutavad reisiliinid ja üksnes suvel Tallinna külastavad ristluslaevad.

Kui praegune seadus lubas kõrge jääklassiga reisilaevale kuni 50-protsendist maksusoodustust, siis nüüd saab soodustust kõigest viiendiku võrra.