Kõigepealt rahustame neid, kes ei ole jõudnud elektrimüüjat või elektripaketti veel valida - aega valimiseks on. Isegi kui elektrimüüja valiku tähtaeg kukub 10. detsembril, saate seda teha hiljemgi, lihtsalt peate arvestama, et müüja vahetamine võtab 21 päeva aega ning vahetus toimub ainult kalendrikuu vahetusel.

Kui inimene sõlmib elektriostu lepingu praeguse müüjaga, siis on tal selleks aega detsembri lõpuni.

Juhul kui te ei jõua aastavahetuseks valida ei elektrimüüjat ega paketti, võiksite vähemalt teada, et teile hakatakse automaatselt pakkuma elektri üldteenust, mille hinda kontrollib küll konkurentsiamet, kuid mille maksumus kujuneb eeldatavalt ikkagi kallimaks kui mõne liikuval börsihinnal põhineva paketi puhul.

Kipub lihtsalt olema nii, et teenused, mis on mõeldud kõige laisematele, kes justkui ei peaks oma pead elektri hinna pärast vaevama, on ka kõige kallimad.

Seega, kes ei soovi kohe põhjapanevaid otsuseid teha, võib näiteks valida mõne muutuva börsihinnaga paketi või väiksema perioodi fikseeritud hinnaga paketi ning kuude möödudes teha kaalutletuma otsuse, kuna siis on näha, kuidas elektri hind liikuma hakkab ning millised paketid kõige odavama elektriarve koju toovad. Kui muidugi just see tegur on teile oluline.

Üldjuhul on soovitav jälgida ka, kuidas hakkab erinevatel ajahetkedel kujunema fikseeritud hinnaga pakettide hind. Neil, kel juba on kogemusi, räägivad, et fikseeritud hinnaga pakette võib olla soodsam sõlmida kevadel või suvel, sest keskmine börsihinna tase on siis madalam.

Fikseeritud hinnaga pakettide sõlmimise edasilükkamist soodustab ka asjaolu, et müüjad on konkurentsi tihenedes olnud valmis hindu langetama.

Praegused kalkulatsioonid näitavad, et väiksema tarbimise korral (umbes 200 kWh kuus) suuri vahesid elektripakettide hinnas (sh lisatasud, mida tasub erinevate müüjate puhul siiski jälgida) ei tekigi. Erinevate müüjate poolt pakutavate fikseeritud hinnaga pakettide puhul võib hinnavahe aastas ulatuda vaid 5-8 euroni. Suuremaid hinnaerinevusi ei anna ka vahet tegemine, kas kasutatakse ühe- või kahetariifseid arvesteid.

Muutuv hind on ettearvamatum, kuid hinnavõrdlusportaalide poolt tehtud prognoosid näitavad, et võrreldes fikseeritud hinnaga pakettidega võidaksid elektritarbijad aastas kuni 14 eurot. Muutuva hinna korral sõltub elektri hind puhtalt börsihinnast ning see tähendab, et aasta külmematel kuudel (ajal, mil kasvavad nii tarbimine kui ka elektri hind börsil) võib summa elektriarvel tulla üsna krõbe.

Kõige odavama elektri saab elektrimüüjalt, kes küsib börsihinnale lisaks väikseimat marginaali.

Elektrikütte korral on hinnavahed muidugi märgatavamad ja muutuva hinna korral oleksid perioodilised hinnahüpped arvel tõenäoliselt väga suured, mistõttu võib eeldada, et paljud elektriküttega korterite või eramajade omanikud valivad fikseeritud hinnaga paketid. Elektriküttele sobivate pakettide hinnavahemik ulatub 15 000 kWh suuruse tarbimise korral enam kui 100 euroni aastas. Samade tingimuste korral on pakettide hinnavahe keskmiselt 26-54 eurot aastas.

Tegemist on ametlike hinnakirjadega, mis on leitavad elektrimüüjate kodulehelt kui ka hinnavõrdlusportaalides. Meedias on juttu olnud ka väiketarbijatest, kes on asunud ise elektrimüüjatelt hinnapakkumisi küsima. Nii et kel suurem tarbimine, tasub uurida.

Suhteliselt vähe tähelepanu on saanud paketid, millest osa põhineb börsihinnal ning teine osa fikseeritud hinnal. Mitmed elektrimüüjad ei viitsi üldse pakkudagi seda paketti, ju siis on tegemist sellise "ei liha ega kala"-paketiga. Üldjoontes peaks see pakett aga sobima neile, kes soovivad pehmendada börsihinna kõikumistest tingitud hinnariske.

Kulusid planeerides tuleb silmas pidada seda, et elektri hind moodustab ainult kolmandiku elektriarvest. Suurema osa moodustavad võrgutasud, elektriaktsiisis, käibemaks ja taastuvenergia tasu, mis kõik jäävad riiklikult reguleerituks. Erinevate prognooside kohaselt suureneb elektriarve uuest aastast keskmiselt 20 protsenti.

Antud artiklisse koondame kasulikku infot, mis puudutab kogu elektrituru avanemise temaatikat. Oma kogemustest võite kirjutata ka antud artikli kommentaarides. Küsimusi saab esitada aadressile majandus@delfi.ee ning me leiame sobivad inimesed, kes teie poolt esitatud küsimustele vastavad.
Tasub teada

•• 1. jaanuaril 2013 avaneb Eestis elektriturg, mis tähendab, et kõik elektritarbijad võivad valida endale ise elektrimüüja ja sobiva hinnapaketi.
•• Turu avanemisel eristuvad senisest selgemalt elektrimüük ja selle kohaletoimetamiseks pakutav võrguteenus. Võrguteenuse osas mingit muutust ei toimu. Seda teenust pakub edasi senine võrgufirma.
•• Elektrituru avanemisel ei pea ükski kodu ega ettevõte mingeid seadmeid soetama või midagi välja vahetama – arvesti ja juhtmed jäävad samaks.
•• Kui täna saab elektritarbija koju ühe elektriarve, mille alusel ta maksab nii võrguteenuse kui ka tarbitud elektrienergia eest, siis uuest aastast see muutub. Tarbijal, kes valib ise endale elektrimüüja, saab olema kaks lepingut, üks võrguteenuse ja teine elektri ostmiseks.
•• Kui võrguettevõtja ja elektrimüüja on kokku leppinud ühise arve esitamises, saab elektritarbija ka uuel aastal ühe arve. kui postkasti jõuab kaks arvet, siis ühel on võrguteenuse maksumus koos taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisiga. Teisel arvel kajastub elektri maksumus. Mõlemale arvele lisandub käibemaks.
•• Elektrinäitude esitamise osas uus aasta muudatusi kaasa ei too. Hoolimata sellest, et tarbija võib osta võrguteenust ja elektrit eri firmadelt, tuleb näit esitada vaid ühe korra. Näit tuleb endiselt teatada võrguettevõttele, kelle võrguga klient ühendatud on. Elektrimüüjani jõuavad näidud automaatselt.
•• Elektrimüüja valimiseks peaks tarbija analüüsima oma elektritarbimise mahtu aastas ja selle võimalikke muutusi tulevikus. Viimase 12 kuu elektritarbimise mõõteandmed leiab tarbija Andmelaost internetiaadressil: http://andmeladu.elering.ee.
•• Soodsaima elektrimüüja väljavalimiseks tuleks pakkumisi küsida erinevatelt müüjatelt ning need rahulikult läbi lugeda ja tingimusi võrrelda. Tähtis on hinnata ka teisi lepingutingimusi peale elektrienergia hinna.
•• Tarbijatele, kes ei oska või ei soovi elektrimüüjat valida, on elekter tagatud üldteenusega. see garanteerib, et ükski tarbija uuel aastal elektrita ei jää. Samal ajal peab arvestama, et üldteenus ei pruugi olla tarbija jaoks rahaliselt kõige soodsam. Üldteenuse hinna aluseks on eelmise kuu tundide kaalutud keskmine börsihind, millele lisatakse elektrimüüja kasumiprotsent.
•• Elektrimüüjat saavad avatud turul valida need tarbijad, kellel on sõlmitud elektrienergia võrguteenuse leping. Kui leping on korteriühistul või haldusfirmal, siis toimub elektri ost ka uuest aastast ühistu või haldusfirma kaudu, mitte korterite kaupa.
•• Elektrimüüjad pakuvad erinevaid pakette. Elektrit on võimalik osta varem kokkulepitud hinnaga, börsihinnast sõltuva hinnaga või kombinatsioonina neist kahest. Kokkulepitud hinna korral saate ette kindel olla, kui palju te kilovatt-tunni eest maksate, börsihinna korral muutub elektrienergia hind iga kuu.
•• Tarbija peab lepingu sõlmimisel lisaks elektri hinnale kindlasti tähelepanu pöörama lepingu muudele tingimustele.
•• Turu avanemisest mõjutatud elektrienergia hind moodustab igakuisest elektrikulust umbes kolmandiku, ülejäänud teenuse komponente, nagu võrgutasu, taastuvenergia tasu ja maksud, elektrituru avanemine ei puuduta.
•• Enne uue müüjaga elektrilepingu sõlmimist tuleb kehtiv leping lõpetada. Lepingu võib tarbija volitusel lõpetada ka uus valitud elektrienergia müüja.
•• Tähtajalise lepingu lõpetamiseks enne tähtaja saabumist tuleb müüjat teavitada vähemalt kuu aega varem. Uus leping tuleb sõlmida vähemalt 21 päeva enne selle jõustumise alguspäeva.

Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Kellelt elektrit osta?

Imatra Elekter
•• Klienditeeninduse telefon:
606 1840; 715 0180
•• E-post: elekter@imatraelekter.ee
•• Veebileht: www.imatraelekter.ee

Eesti Energia
•• Klienditeeninduse telefon: 1545;
välisriigist helistades +372 715 4254
•• E-post: teenindus@energia.ee
•• Veebileht: www.energia.ee

Elektrum Eesti
•• Klienditeeninduse telefon:
800 5555
•• E-post: kliendiinfo@elektrum.ee
•• Veebileht: www.elektrum.ee

Baltic Energy Services
(portfelli- ja bilansihaldusettevõte)
•• Klienditeeninduse telefon: 662 2616
•• E-post: info@balticenergy.ee
•• Veebileht: www.balticenergy.ee

Nordic Power Management
(elektrimüügi fookus on suunatud
juriidilistele isikutele)
•• Klienditeeninduse telefon: 639 6601
•• E-post elekter@nordicpm.eu
•• Veebileht: www.nordicpm.eu

AS Sillamäe SEJ
(elektrimüügi fookus on suunatud
juriidilistele isikutele)
•• Klienditeeninduse telefon:
392 9676; 392 9110
•• E-post: silpower@silpower.ee
•• Veebileht: www.silpower.ee

VKG Elektrivõrgud
•• Klienditeeninduse telefon: 716 6633
•• E-post: elekter@ev.vkg.ee
•• Veebileht: www.vkgev.ee

220 Energia
•• Klienditeeninduse telefon: 665 0220
•• E-post: info@220energia.ee
•• Veebileht: www.220energia.ee

Eesti Gaas
•• Klienditeeninduse telefon: 630 3003
•• E-post: info@gaas.ee
•• Veebileht: www.gaas.ee

Elektrimüügi AS
•• E-post: elekter@elekter.ee
•• Veebileht: www.elekter.ee

Elektripakettide võrdlusportaalid:

Energiaturg.ee
•• Veebileht: www.energiaturg.ee
•• E-post: info@energiaturg.ee

Elektrihind.ee
•• Veebileht: www.elektrihind.ee
•• E-post: kiri@elektrihind.ee

Minuelekter.ee
•• Veebileht: www.minuelekter.ee
•• E-post: info@minuelekter.ee

Kasulikke linke:

* avatud2013.ee - riiklik infokanal, mis sisaldab üldist informatsiooni elektrituru avanemise kohta. Sisaldab muuhulgas küsimuste-vastuste rubriiki, kust võib vastuse saada ka mõnele endal tekkinud küsimusele.

* Tarbijakaitseameti soovitused, mida on enne elektrimüüja valimist kasulik teada. Link asub SIIN.

* Kuidas toimib elektribörs võib lugeda Elektrimüügi ASi kodulehelt.

* Elektribörsi Nord Pool Spoti kodulehekülg asub SIIN. Lehelt saab jälgida hindade igapäevast muutust.

* Võrguettevõtja Eleringi elektriblogi selgitab elektrituru olemust ning selgitab võrguteenuse olemust. Blogi sisaldab muuhulgas kasulikku lugemist elektriohutuse kohta.

* Artikleid ja analüüse pakub oma koduhel elektrivõrguga liitumist korraldav BestEnergy OÜ, millega saab tutvuda SIIN.

Delfi intervjuud elektrituru avanemise teemadel:

****************************************************************************************************************

LUGEJATE KÜSIMUSED-VASTUSED:

Kui teil on küsimusi avatud elektrituru kohta, siis võite saata need meiliaadressile majandus@delfi.ee ning toimetus otsib neile vastused ning avaldab need antud artiklis.

Kuidas vahetada elektrimüüjat, kui üks müüja juba on valitud?

Elektrimüügi AS-i tegevjuht River Tomera: 30 päeva tuleb olemasolevale müüjale ette teatada soovist lõpetada leping ja tõenäoliselt aitab tulevikus uus müüja lepingut lõpetada nagu see toimib ka mobiilioperaatori vahetamisel. Elektriturg on niivõrd uus turg, et protsesside paikaloksumine võtab aega.

Reeglina on 14 päeva kestel võimalus katkestada oma juba sõlmitud leping, aga hetkeolukorras, kus teeninduskanalid on umbes ja turuprotsessid pole lõplikult paigas, seda küll ei propageeriks.

Küsimus: Need kes tahavad esimesest jaanuarist mingit paketti kasutama hakata, peavad liituma varem kui 10. detsember. Samas on valiku tegemisel väga oluline teada, kui kalliks kujuneb elekter nendele, kes ühegi elektrimüüjaga ei liitu. Samas pole riik seda siiani teada andnud. Kui hindu ei anna teada erafirma, oleks see veel kuidagi mõistetav, aga miks riigi poolt kehtestavad hinnad saladuses on?
Kas tõesti selgub üldpaketi hind alles esimesel veebruaril, kui arved koju tulevad?
Lisaks veel küsimus, miks peaks riigi poolt osutatav teenus kindlasti kallim olema, kui EE poolt pakutav, kliendid ja riskid on samad?

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda: 

Elektrituru avanemise üks põhilisi muudatusi ongi see, et riik enam ei kehtesta elektrienergia hinda, vaid see kujuneb vabal turul pakkumise-nõudluse suhtena. Kuna üldteenus on seotud turuhinnaga, siis polegi võimalik ette ennustada (selgituseks: hinna saab ette teada järgmiseks päevaks, mitte pikemaks). Üldteenus ei ole riigi poolt osutatud teenus, vaid riigi poolt eraettevõtetele pandud kohustus, et kõigile oleks elektrienergia alati tagatud.

Kasutan aastas umbes 3500-3600 kWh elektrit. Millist paketti sellise tarbimise juures soovitate?

Elektriturg.ee tegevjuht Moonika Kukke: Valik sõltub sellest, kas küsija eelistab fikseeritud kilovatt-tunni hinnaga paketti või muutuvhinnaga paketti. Kui soov on sõlmida kindla ühikuhinnaga leping, siis seisuga 3. detsember on Energiaturg.ee portaalis elektripakettide kalkulaatori võrdluse tulemusena 3550 kWh aastatarbimisega soodsaim avalikul hinnakirjal põhinev pakkumine 220 Energia 9-kuuline garanteeritud hinnaga ettemaksu pakett, kus päevatariifi hind on 6,19 senti/kWh koos käibemaksuga ja öötariif 4,71 senti /kWh koos käibemaksuga.

Kuuarveks kujuneks keskmiselt selle paketi puhul 16 eurot. Ettemaksuga paketi puhul tasutakse ühe kuu tarbimiskoguse eest ette.

Kui küsija eelistaks börsihinnaga paketti, siis oleks sama tarbimiskoguse juures soodsaim jälle 220 Energia börsihinnaga ettemaksu pakett, kus prognoositav kuuarve elektri eest oleks samuti 16 euro kanti. Kuna börsihinda keegi ette ei tea, siis on arve suuruse prognoosi aluseks eelmise kalendriaasta keskmine Eesti hinnapiirkonna börsihind.

Energiaturg.ee portaalis on üleval 7 elektrimüüja 89 erinevate paketiversiooni, mida saab igaüks lihtsalt võrrelda ning saada võrdluses ka lühiülevaade olulisematest lepingutingimustest.

Kui ikka kohe üldse ei oska valida ühtegi müüjat ega ka paketti, mida siis soovitate? Eramaja, elektriküte, aastane tarbimine ligikaudu 25 000 kwh aastas.Elektriturg.ee tegevjuht Moonika Kukke: Sellise tarbimismahuga oleks soovitav kindlasti pakette võrrelda ja endale sobiv välja valida, sest kulu elektrile on tavapärasest suurem. Energiaturg.ee kalkulaatori tulemusel oleks soodsaim valik seisuga 3.12 12-kuuline fikseeritud elektripakett "Aktiivne klõps" Elektrumilt, kus kuuarve suuruseks tuleks 108,25 eurot koos käibemaksuga (sisaldab ka kuutasu ühe mõõtepunkti kohta 2,10 eurot). Börsipaketi valikul on prognoositav kuuarve suurus 111,78 eurot koos käibemaksuga 220 Energia ettemaksuga börsipakett elektrikütjale. Kuna börsihinda keegi ette ei tea, siis on arve suuruse prognoosi aluseks eelmise kalendriaasta keskmine Eesti hinnapiirkonna börsihind.

Küsimused-vastused portaalist avatud2013.ee:

Miks elektrituru avanemist vaja on?

Elektrituru täielik avanemine 1. jaanuaril 2013 sunnib Eestis tegutsevaid elektrimüüjaid senisest palju rohkem pingutama. Kui seni on elektrimüüjad nautinud paljuski monopoolset positsiooni, siis avatud elektriturul tuleb neil palju enam vaeva näha selleks, et võita konkurentsiolukorras uusi kliente või säilitada olemasolevat kliendibaasi. Peamine ja kõige suurem muudatus, mida elektrituru avanemine kaasa toob, on valikuvabadus. Iga elektritarbija on vaba otsustama, millise ettevõtte käest elektrit osta ning millal elektrimüüjat vahetada.

Samuti tagab elektrituru avanemine Eesti energiajulgeoleku ja sõltumatuse Venemaa elektrienergiast. Avatud elektriturg on eeltingimus Eesti integreerimiseks Euroopa ja Põhjamaade elektrisüsteemidega. Elektriturgu avamata ei ole võimalik luua piisavalt elektrienergia edastamise välisühendusi Soome, Läti ja muu Euroopaga ning tagada tänu investeeringutele erinevad elektritootmisvõimalused Eestis.

Elektrituru avanemises lepiti kokku Eesti liitumisel Euroopa Liiduga peaaegu 10 aastat tagasi. Kuigi Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult juba 2007. aastal, anti Eestile anti ühinemislepingus üleminekuperiood 2013. aasta 1. jaanuarini. Elektrituru tähtajaks avamata jätmisel ootab Eestit arvatavalt märksa karmim karistus kui suhkrutrahv.

Mis on andmeladu?

Andmeladu on Eleringi eestvedamisel elektrituru avanemiseks arendatav infosüsteem, kuhu koondatakse elektritarbijate ja võrguettevõtjate elektri mõõteandmed, mille kaudu hakkavad müüjad saama andmeid mõõdetud elektrikoguste kohta tarbijate kaupa. Andmeladu haldab samuti turuosaliste õiguseid andmetele ligipääsuks ning salvestab elektrilepingutega seotud andmed. Andmelao arendusse on kaasatud olnud andmekaitseinspektsiooni töötaja, kes on jälginud arenduse vastavust isikuandmete kaitse seaduse nõuetele. Andmetele on juurdepääsuõigused antud vaid nendele, kellel selleks on seadusest tulenevalt õigused.

Andmeladu hakkavad kohustuslikult andmevahetuseks kasutama võrguettevõtjad ja elektrimüüjad. Juhul, kui klient soovib, et uus elektri müüja saaks pakkumise tegemisel ligi ka tema täpsetele elektritarbimise andmetele, tuleb selleks anda nõusolek ning ettevõte teeb vajaliku info saamiseks päringu kliendi elektritarbimise kohta andmelattu. Nõusoleku potentsiaalsetele müüjatele tarbimisandmete edastamiseks saab anda digitaalselt või täites müüja juures vastava volituse. Andmeladu asub veebilehel http://andmeladu.elering.ee

Kas üürnik saab pärast turu avanemist elektrimüüjat valida?

Elektrimüüjat ei saa valida need elektritarbijad, kellel pole sõlmitud võrgulepingut otse võrguettevõtjaga ning kes tarbivad elektrit kellegi teise võrguühenduse kaudu. Sellisteks alltarbijateks on näiteks suurtes kortermajades ühiselt (korteriühistu või haldusfirma kaudu) elektrit ostvad korteriomanikud ja -üürnikud, kaubanduskeskuste ja ärihoonete rentnikud, suvilakooperatiivide ning garaažiühistute liikmed jt. Nendele tarbijatele müüb elektrit kas kinnisasja omanik, haldur või ühistu, kes ka elektrimüüja valib. Ühistute liikmed saavad elektrimüüja valikut mõjutada ühistu üldkoosoleku kaudu.

Kas elektrituru avanemine puudutab ka võrguteenuseid?

Elektrituru avanemine ei puuduta võrguteenuseid ning elektritarbija ei saa välja vahetada võrguettevõtjat, kes elektrienergia kohale toimetab. Turu avanemine puudutab vaid kolmandikku elektriarvest ehk reaalselt tarbitavat elektrienergiat.