Tema sõnul aitab majanduse kiire kohanemine vältida reformiväsimust, liigse võla kuhjumist ja pikast ebakindluse perioodist tekkivat majanduskahju, vahendas Eesti Pank.

Eesti Panga president Ardo Hansson tutvustas keskpanga muuseumis enda ning rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveeri koostöös valminud analüüsi, milles võrreldi Eesti, Läti ja Leedu ning Iirimaa, Kreeka ja Portugali majanduste kriisijärgset kohanemist.

Uuringu tulemustest rääkides tõstis Hansson esile, et kõik kolm Balti riiki paistavad pärast üleilmset finantskriisi rahvusvahelises võrdluses silma majanduse kiire kohanemise poolest ja on tasa teinud olulise osa kriisiaegsest kogutoodangu vähenemisest. Lisaks sellele on neis kolmes riigis vähenenud nii tööpuudus kui ka mitmed varasemad tasakaalustamatused ja majanduse üldine haavatavus.

Ta lisas, et uuring tõi välja palju sarnasusi Baltimaade ning Iirimaa, Kreeka ja Portugali majanduse arengu vahel, kuid viitas samas ka olulistele erinevustele. „Balti riikide majanduslik kohanemine on olnud kaks korda kiirem kui Iirimaa, Kreeka ja Portugali oma. Selle peamine põhjus oli nende kuue riigi erinev võime pehmendada aastail 2007–2009 toimunud erasektori kapitalivoogude äkilise lakkamise mõju,“ rääkis Hansson.

Uuring tõstis esile kiire kohanemise nõrgad küljed: liigsest volatiilsusest tulenevate kulude risk, poliitilised raskused ja majanduspoliitiliste vigade oht. Samas aitab kiire kohandumine vältida reformiväsimust, liigse võla kuhjumist ja pikka aega vältavast ebakindlusest tulenevat kahju majandustegevusele. Lisaks aitab kiire kohanemine ebajätkusuutlikke tegevusi kiiremini lõpetada, mis omakorda vabastab vahendeid tootlikumaks tegevuseks teistes majandusvaldkondades.

“Olemasolevad tõendid majanduse taastumise kohta viitavad sellele, et kiire kohanemise strateegia oli tervikuna edukas lahendus Balti riikide majanduste väga keerulisele olukorrale. Meie analüüs näitab selgelt, et igasuguse tasakaalustamatusega tuleb tegeleda varakult ja otsustavalt, sest hilisem kohandumine palkade ja hindade kaudu on tõenäoliselt valulikum ja veniv,“ rõhutas Hansson.

Hanssoni sõnul kinnitavad praegused finantssektori ja valitsuse võlaga seotud probleemid euroalal, et tugev väline majanduspoliitiline ankur – rahaliidus osalemine – ei asenda distsipliini teistes majanduspoliitilistes valdkondades, vaid pigem suurendab sellise distsipliini vajadust.