"Kui tegu tõesti kingitusega oli, pidi selle tegema vaenlane - asi näeb väga halb välja," ütles Ligi Delfile.

Kingituse vastuvõtja peab Ligi sõnul aga iseenda vaenlane olema, muidu ei saavat poliitik endale kalleid kingitusi lubada.

"Honorari jutt saab olla ainult muinasjutt - keegi ei makskas Savisaarele sellist raha, sest tal pole sellist sulge ega usaldusväärsust," lisas Ligi.

Edgar Savisaare advokaat Oliver Nääs firmast Lextal teatas, et Savisaarel on kustutatud üks laen suruses 173 551 eurot, mille Savisaar on deklareerinud tuluna ja maksnud selle pealt tulumaksu. Raha laenu tasumiseks sai Savisaar raamatu "Tõde Eestist" honorari eest.

"Edgar Savisaar ei ole saanud kinget," kinnitas Nääs. "Juhul, kui isiku suhtes loobutakse võlanõudest, tekib isikul tulu. Tuluks on kogu saadud laenusumma ning intressid, mille tasumisest vabanetakse. Tulu saamisel on isik kohustatud tulu deklareerima ja tasuma sellelt tulumaksu. Mõlemad nimetatud kohustused on Edgar Savisaar Eesti Vabariigi ees korrektselt täitnud," lisas Nääs Delfile saadetud kirjalikus teates.

Siseministeerium teatas, et neil pole põhjust kahtlustada Tallinna linnapea Edgar Savisaart õigusrikkumises. Võimalikku rahapesu kahtluse osas saavad hinnanguid anda aga uurimisorganid.

Savisaar on eraisikutelt saanud kaks laenu suuruses 31 956 ja 173 551 eurot. Sel aastal on Savisaare deklaratsiooni juures laenude juurde selgituseks lisatud aga alljärgnev märge: "deklareeritud tuluna seoses nõudeõigusest loobumisega võlausaldaja poolt". Ehk siis laenuandjad andsid Savisaarele üle 200 000 euro laenu ja otsustas siis, et ei tahagi oma raha tagasi ja Savisaar võib selle kõik endale jätta.

Savisaare laenuandja nime pole deklaratsioonis kirjas. Savisaare laenude taga on varem ajakirjanduses ilmunud informatsiooni kohaselt kinnisvara- ja hotelliärimees, Keskerakonna juhi kauaaegne sõber ja seltsiline Aleksander Kofkin, kes on talle laenu andnud summas 31 956 eurot. Teise, 173 551 eurose laenu taga on tundmatu Liechtensteini ärimees Peter Kaiser.