Keila Selveris sisseoste teinud Ärilehe lugejalt küsiti kassas ostude eest tasudes Partnerkaarti. Kliendil boonusraha koguvat kaarti ei ole. Hiljem ostutšekilt ilmnes aga, et nimetatud kaarti on ostul siiski kasutatud ning ka boonusraha saadud.

Päev hiljem oli klient taas Selveris oste sooritamas ning kassapidajagi eelmisest päevast tuttav. Taas küsis kassapidaja Partnerkaarti ning sai eitava vastuse. Seegi kord näitas kassatšekk Partnerkaardi kasutamist ning boonuse arvestamist. Päevaga oli boonuspunktide jääk kaardil kasvanud 6.22 eurolt 36.52 euroni.

Selveri teenindajate töötasu jääb ettevõtte kinnitusel 500-600 euro vahele.

„Skeem on suhteliselt lihtne. Kui Selverisse läheb klient, kes pole Partnerkaardi omanik, tõmbab kassapidaja läbi omaenda kaardi ja sendid kukuvad tema kliendikontole,“ rääkis Ärilehe poole pöördunud lugeja. Ka tema sai võõra kaardiga kaubad veidi odavamalt kätte, kuid sellist käitumist peab ta siiski ebaeetiliseks.

„Tegemist on kahetsusväärse juhtumi ja Selveri sisekorra selge rikkumisega,“ ütles Selveri kommunikatsioonijuht Annika Vilu. „Reeglites on selgelt kirjas, et Partnerkaart on personaalne ning kindlasti ei tohi teenindaja seda kliendi ostude puhul kasutada,“ kinnitas ta.

Selver teeb ka ise regulaarselt kontrolle ja sarnaseid juhtumeid on ka varem ette tulnud. „Klient võib küll saada soodustuste näol rahalise võidu, aga sellest hoolimata on tegu kliendi usalduse kuritarvitamisega ja kliendi ostude abil oma kukru täitmisega,“ lisas Vilu.

Kui kliendi poolt vaadatuna on tegemist pigem usalduse küsimusega, siis ettevõtte jaoks toob selline käitumise otsese rahalise kahju. Nimelt saavad Selveri töötajad ostudelt viis korda suurema boonuse kui kliendid. Töötjatale tehtud soodustustelt võtab riik aga lisaks maksu. „Sisuliselt maksame sellistel puhkudel pahaaimamatu kliendi ostudelt nii töötajale lisaboonust kui riigile erisoodustusmaksu,“ tõdes Vilu.