Soome ja Rootsi rõõmustavad: inimeste sissetulekute erinevus Euroopa väikseim

Inimeste sissetulekud erinevad Euroopa Liidus kõige vähem Rootsis ja Soomes ning kõige rohkem Lätis. Eestis ei ole põhjust liigseks rõõmustamiseks, sest meie erinevus on ELi keskmisest suurem ning viimaste aastate statistika näitab erinevuse suurenemist.

Euroopas olid sissetulekud kõige võrdsemad Norras, 2011. aasta kokkuvõttes ehk ajavahemikul, mille kohta Eurostatil on kõikide riikide andmed olemas, oli Gini indeks seal 22,9 protsenti. Lätis võrdluseks 35,1 protsenti.
Eestis 31,9. Euroopa Liidu keskmine näitaja oli 30,8 protsenti.

2012. aasta kohta kõikide riikide andmeid ei ole, kuid olemasolevate põhjal on Euroopa Liidu keskmine näitaja 30,6 protsenti. Eestis suurenes vahe 32,5 protsendini.

Soome ajaleht Helsingin Sanomat kirjutab täna, et majandusanalüütikute kinnitusel on sissetulekute suur erinevus majanduse jaoks probleem. Mida suuremad vahed, seda väiksem on efektiivsus.

Soomes on kõige suurema sissetulekuga detsiili sissetulekud 5,4 korda kõrgemad kui madalama sissetulekuga detsiilil. Paljudes Euroopa riikides on see erinevus aga enam kui kümnekordne. Samas majandusuuringud ei anna kindlat vastust, kuidas erinevuste suurus majandust täpselt mõjutab.

Aalto ülikooli majandusprofessor Matti Pohjola tõdeb, et sissetulekute lõhe on väärtuste küsimus. „Suured sissetulekute erinevused vähendavad majanduse efektiivsust,“ lausus ta. Näiteks suurendab rikkuse kontsentreerumine väheste rikaste kätte nende vastu suunatud kuritegevust, mille vastu kaitseks peavad nad tegema kulutusi.

Sissetulekute erinevused kasvavad majanduskasvu perioodil ning seisaku ajal need erinevused vähenevad.

Tampere ülikooli majandusporfessor Matti Tuomala sõnutsi näitavad värskemad uuringud, et suured sissetulekute erinevused mõjuvad majanduskasvule halvasti.