Ruta Arumäe nädalakommentaar: mis juhtub turgudega, kui need steroididelt maha võtta?

Maailmamajandus on taas ühes huvitavas ja pöördelises punktis - USA Föderaalreserv plaanib oma QE (quantitative easing) programmi lõpetada ja Euroopa keskpank enda oma varsti alustada. Esimene neist otsustest on põhjustanud finantsturgudel viimasel nädalal suuremat turbulentsi. Aga ka ECB võimekus QE-d läbi viia ja selle efektiivsus on seatud küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe oma nädalakommentaaris.

Mis juhtub patsiendiga, kui võtta ta tilguti alt ära? Oleneb, kui terve ta selleks hetkeks on. USA majandus arvatakse olevat piisavalt terve, et QE koomale tõmmata. Aga ikkagi. Kõik see raha, mis on voolanud peamiselt aktsia- ja võlakirjaturgudele…

Mis juhtub siis, kui raha enam aina peale ei voola? Üsna loogiline oleks õhu väljalaskmine.

Sellest on tingitud ka turbulents finantsturgudel. Riskantsetest varadest (aktsiaturgudelt) tormatakse kõige vähem riskantsematesse varadesse (Saksa võlakirjad). Kapital põgeneb riskantsematest piirkondadest, nagu näiteks Euroopa perifeeria. Kreeklased on sellele muidugi ka omalt poolt kaasa aidanud, kuulutades maailmale, et nemad oma võlga maailma ees ära maksta ei kavatse. Või vähemasti poolt sellest. See iseenesest ei ole muidugi investoritele teab mis uudis, aga ikkagi.

Kreeka peaminister on saanud tuult tiibadesse sellest, et juba mõnda aega on suudetud end taas otse finantsturgudelt finantseerida, ning teatanud populaarsuse võitmiseks kodumaal, et kavatsetakse troika abiprogramm kiirelt üle parda visata ja edaspidi iseenda äranägemise järgi toimetada. Finantsturgudele aga ei tundu see plaan kuigi hea olevat ning turg on näidanud, kui usutavaks Kreeka isefinantseerimise võimet ilma troika abita peetakse: see väljendus riigi 10-aastaste võlakirjade intressimäärade kiires tõusus üle 9%, mis on kõrgeim tase viimase aasta jooksul.

Eurotsooni perifeeria väärtpaberite müügilaine näitab muret madala globaalse kasvu ja madala inflatsiooni pärast, aga ka muret Euroopa keskpanga ebaefektiivsuse pärast ning ebakindlust selle suhtes, mis saab siis, kui USA Föderaalreserv oma QE kuu lõpus lõpetab.

Aasta esimesel poolel langesid eurotsooni perifeeria võlakirjade intressid lootuses, et eurotsooni kriis on saadud kontrolli alla ja et vähemasti ECB aktsioonid suudavad seda kontrolli all hoida. Nüüd tundub finantsturg oma usku sellesse taas vähendanud olevat ning mured eurotsooni taastumisväljavaadete ja struktuursete probleemide suhtes, mis eurokriisist on jäänud, on taas pinnale kerkinud.

Sealhulgas on IMF hoiatanud, et eurotsoon võib libiseda kohe uude majanduslangusesse ja maailmas on pikemat aega oodata parimal juhul vaid tagasihoidlikku majanduskasvu. Finantsturg on üks kiiremaid indikaatoreid, mis muutuvale meeleolule reageerib.