Mullune stabiilne pakkumishindade tõus on seega vähemalt ajutise piiri peale saanud, vahendas kinnisvaraportaal kv.ee.

Pakkumishindade tõusu pidurdumise taga on eelkõige juba eelmisel aastal alguse saanud pakkumiste arvu suurenemine. Kui pakkumisi tuleb juurde, ei saa kinnisvaramüüjad hindu järjepanu tõsta.

Kinnisvarakooli analüütiku Tõnu Toompargi sõnul on konkurentsi suurenemine vanemate korterite müüjaid sundinud hinnaootuseid pisut allapoole korrigeerima. 

"See siiski ei tähenda, et vanemate korterite tehingute hinnad oleksid täna kukkumas. Pigem võime öelda, et müüjate ja ostjate ootused on teineteisele lähenenud ja tehingud toimuvad samal tasemel, kus aasta tagasi," selgitas ta. 

Uute korterite turu konkurentsi tihenemine väljendub samuti hindade korrigeerimises ja sooduspakkumiste tegemises. Need hinnakorrektuurid siiski kv.ee indeksi muutust eriti ei mõjuta, sest arendajad mängivad soodustuse sageli välja algse pakkumishinna korrigeerimisena või ostule pealekauba antava hüvena. 

Lähituleviku KV.EE indeksi muutused sõltuvad paljus uute korteriprojektide turule tulemisest. Kui projekte lisandub tempokalt, suureneb uute ehk kallimate korterite pakkumiste arv ja seega kasvab pakkumishindu kajastav indeks.

Pikemas perspektiivis on kinnisvara tehinguhindu ja seeläbi pakkumishindu mõjutav oluline tegur Euroopa rahatrükk. Rahatrüki eesmärk on tekitada inflatsiooni. Inflatsiooniootus on juba suunanud raha kinnisvarainvesteeringutesse.

Samuti veab inflatsioon kui hinnataseme üldine tõus kinnisvara nominaalset väärtust ülespoole.