Uus seadus ei nõua planeeringute koostamisel enam avaliku arutelu korraldamist
Sel aastal jõustuv uus planeerimisseadus ei nõua enam kohalikelt omavalitsustelt üld- ja detailplaneeringute avalike arutelude korraldamist planeeringu koostamise käigus, vaid viib menetlused üle kirjalikuks, ütles Eesti Planeerijate Ühing MTÜ juhatuse esimees Maila Kuusik keskkonnaõiguse alasel seminaril.
1. juulist kehtima hakkava seaduse järgi ei ole enam detailplaneeringu menetluses nõutav planeeringu eelnõu avalikustamine. Pärast planeeringu algatamist ja enne selle vastuvõtmist küsitakse küll kooskõlastusi ametkondadelt ja seisukohti kaasatavatelt, kuid avalik väljapanek on nõutav alles pärast planeeringu vastuvõtmist.
Suuremad muudatused uues seaduses puudutavad planeeringu liike ehk juurde tulevad üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneering, riigi eriplaneering ja kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha osas on suur riiklik või rahvusvaheline huvi.
Uus seadus peaks tooma kaasa ka menetlemise tähtaegade lühenemise. Näiteks detailplaneeringu koostamine peaks hakkama toimuma edaspidi lühema aja jooksul. Nimelt sätestab seadus detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtajaks 30 päeva, mida võib mõjuval põhjusel pikendada kuni 90 päevani. Planeeringu heakskiitmine peab üldreeglina toimuma 60 päeva jooksul. Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse edaspidi hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
Kuusiku hinnangul tundub 30 päeva planeeringu algatamiseks siiski liiga lühike ning ta prognoosib, et selle pikendamisest võib saada tavapraktika. Kui detailplaneeringut ei ole viie aasta jooksul asutud ellu viima, võib alustada selle kehtetuks tunnistamist.
„Uus seadus erineb praegusest tegelikult väga palju. Juurde on tulnud planeeringu põhimõtteid, uued planeeringu liigid ning oluliselt on muutunud detailplaneeringu osa. Seadus sätestab ka hulgaliselt volitusnorme, mille koostamise eesmärk ning vajadus on jäänud selgitamata. Muudatuseks on ka see, et ettepanekud ja vastuväited on asendatud uues seaduses arvamusega,“ sõnas Kuusik.
Seminar „Aktuaalset keskkonnaõiguse valdkonnas 2015. aastal – pakendite auditeerimine ning uued ruumilise planeerimise ja keskkonnamõju hindamise reeglid“ toimus Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni ja advokaadibüroo GLIMSTEDT eestvedamisel 22. aprillil 2015 Tallinnas.
