Tegelikult on olemas kahte tüüpi rikkus:

Primaarne – kõik see, mis annab võimaluse luua eluks vajalikku. Siin on mõeldud väärtuslikku maad - põllumaa viljaka mullaga, metsamaa mille saadustest saab toota energiat või ehitusmaterjali, maavaradega (nafta, kult, hõbe või muud vääriskivid) varustatud maad jne;

Sekundaarne - kõik, millega luuakse toorainest lõpp-produkti. Need on tootmisvahendid (varustus tootmiseks) ning tootmisettevõtted, mis loovad terasest autosid, toiduainetest toitu, tekstiilist riideid jne.

Kui oleksime 100 aastat tagasi küsinud, kes on kõige rikkam, oleksime vastuseks saanud inimese, kes omab kõige rohkem maad. Maa annab võimaluse toota eluks vajalikku ning inimesed, kellel oli palju maad, olid tõepoolest rikkad. Müües toorainet või toodangut saad vastu raha, mis tähendab, et raha on rikkuse nõue. Raha eest saad osta uut tootmiseks vajaminevat ja võlg on seega nõue tulevasele rahale. Kui oled võtnud pangast laenu, tähendab see, et järgmised aastad on pangal nõudeõigus sinu rahale. Niikaua kuni Sinu rikkus ja nõuded on tasakaalus, on kõik hästi ning inflatsioon ja deflatsioon Sind ei mõjuta.

Arvatakse, et inflatsioon ja deflatsioon on hindade tõus ja langus, kuid tegelikult on see vaid sümptom. Tegelik tähendus on liiga palju või liiga vähe raha. Kui Keskpank trükib raha juurde, tähendab see, et näiliselt on rikkust rohkem. Praegu me näeme, et aktsiate, võlakirjade ja väärtpaberite osatähtsus kasvab, kuid primaarsete ja seetõttu ka sekundaarsete varade väärtused vähenevad.

Kui primaarne ja sekundaarne rikkus vähenevad ning paberitel rikkus (nõue) kasvab, oleme me tegelikult võlgu. Siinkohal juhtub miski, mida majandusteadlane Chris Martenson kutsub Pauguteooriaks. Olukorras, kus kõik inimesed sooviksid oma paberil oleva rikkuse (aktsiad, väärtpaberid jne) korraga ja samal ajal raha vastu vahetada, selguks tõsiasi, et sellist raha ei ole olemas - mull lõhkeb. Hea näide on Saksamaa aastatel 1918-1923, kui trükiti juurde suur hulk raha ning inflatsioon järjest kasvas.

Lõpuks läks kõigil halvasti, kõigi rikkus hävitati - valuuta ja aktsiad muutusid väärtusetuks. Samal ajal ei kasvanud majade, hotellide või autode hulk, kõik jäi samaks - see oli rahva tegelik rikkus. Kes omas käegakatsutavat materiaalset vara, jäi kriisis pinnale. Praegu on näha märke sellest, et hakkame samalaadsesse olukorda jõudma. Peamiselt seetõttu, et inimesed peavad tähtsaks paberitel rikkust.

Järjest enam hakatakse aru saama primaarsest ja sekundaarsest väärtusest. Näiteks Bill Gates on suurim maaomanik USA’s, kuna konverteerib oma paberrikkuse metsa- ja karjamaaks. Maa on kõige kindlam rikkus - seal saab kasvatada puitu, mis on energiaallikkas ning toitu nii taimede kui loomade näol, sest rahval on energiat ja toitu alati vaja. Kui naftahinnad liiga kiiresti tõusevad, hakkavad inimesed eelistama puidupõletamist energia ja sooja saamiseks. Maa omamine on just seetõttu alati oluline ja kasulik!

Praegu peaks hakkama loobuma paberil rikkusest, see tuleks vahetada primaarse ja sekundaarse rikkuse vastu, et majandusmulli lõhkedes, mis ei ole enam kaugel, mitte kaotada. Investeeri vähemalt osa oma varast sellesse, mis omab tegelikku väärtust, sest ainult nii saavutad varalise turvalisuse.

Chris Martenson toob mõned näited, kuidas saad ennast kindlustada:

  • Koosta eelarve ja selgita välja, mis seisus sa tegelikult oled. Vaata üle oma varad. Mis on sinu eelised, kuhu su raha kulub. On väga tähtis, et teaksid täpselt oma finantsseisu.
  • Ole tähelepanelik ümberringi toimuva suhtes. Kui Nõukogude Liit lagnues, jäid paljud töötuks, kaotasid oma varasid ning hakkasid alkoholi tarbima. Samal ajal toimus ka väga suur varade ümberjaotumine. Kes tabas selle ära, sellel läks hästi. Emotsionaalne vastupidavus on oluline, sest raskes olukorras on lihtne käega lüüa samal ajal, kui uuest olukorrast võiks võimalusi leida.
  • Muuda ennast ümbritsev väärtuslikuks. Kasvata oma aias nii palju toitu ja loomi, kui võimalik. Väeta oma maad, muuda see viljakaks. Nii sa kasvatad endale elamiseks kapitali ning omad midagi reaalselt väärtuslikku.
  • Investeeri millessegi, mis sulle säästab. Chris Martenson toob näitena, et vee soojendamisele kulus ⅓ kogu majas kasutatavast energiast. Ta lasi paigaldada päikesepaneelid, mis teenivad ennast tasa umbes kaheksa aastaga ning peavad vastu vähemalt 25. Tänu oma investeeringutele tarbib ta täna poole vähem energiat, kui varem, sealjuures oma harjumusi muutmata. Kui energiaallikate (nafta jms) hind tõuseb, kaotab ta tänu sellele poole vähem, kui tema naaber.
  • Investeeri oma tervisesse. Tervena jõuad sa rohkem teha, oled õnnelikum ning sõltumatum enda ümber toimuvast.

Samad meetodid ei toimi kõigis asukohtades, mõtle, mis on just sinu elukohas kõige väärtuslikum. Tegutsedes nende näidete järgi, elad sa õnnelikumat ja tervislikumat elu ning igasugused majanduslikud muutused ei puuduta sind nii isiklikult ja rängalt.

Juba 24. märtsil toimuval veebiseminaril on võimalik rohkem teada saada selle kohta, kuidas eesootavaks majanduslanguseks ettevalmistuda ja sellest kõige rohkem kasu saada.