Kümned terrorirakud ja sajad džihadistid on tõenäoliselt Euroopas jooksus, kuna Brüsseli politseivõimud on asunud ulatuslikult ründama levivat terrorismivõrgustikku, mida ISIS on aastaid ehitanud.

Belgia rünnakutele järgnevalt on politsei laiendanud oma tööpõldu ning kiiresti toimusid arreteerimised Prantsusmaal ja Saksamaal. Siiski on ISISe võrgustikud osutunud põiklevaks ning kohanemisvõimelisteks sihtmärkideks.

Prantsuse luureametnik Bernard Squarcini toob välja, et jaanuaris 2015 toimusid tegelikult Belgia politsei reidid võtmaks maha terrorirakke, mis hiljem siiski seisid Pariisi rünnakute taga. „Belglased hoidsid ära küll järjekordse suure rünnaku, arreteerides hulga kahtlusaluseid, kuid osa neist suutis põgeneda ning uuesti ühineda,“ ütles Squarcini.

Võrgustik, mille ISIS on loonud, on väga väle ning ei oma konkreetset juhti, kes kõige taga oleks. Mitmed grupid paistavad töötavat täiesti iseseisvalt. Seega puudusid konkreetsed tõendid plaanidest, mis oleks tulnud Süüriast või Iraagist ning Lääne võimud alahindasid seetõttu ISISe ründevõimsust.

ISISe püüdlusi läänt rünnata nähti peaasjalikult kui mõne üksiku indiviidi juhuslikke terroriakte, mis on inspiratsooni saanud ISISe levitatud narratiivist ja sõnumitest sotsiaalvõrgustikes. Kuid ISIS oli tegelikult mõtlema hakanud hulga suuremal skaalal. „Hiljemalt jaanuaris 2015 hakkas ISIS otseselt toetama välisriikide terrorirakke,“ ütles terrorismianalüüsija Harleen Gambhir.

Euroopa ründamine on Gambhiri sõnul muutunud üheks ISISe peamiseks prioriteediks. Selleks ajaks, kui Euroopa luureagentuurid hakkasid ISISt nägema oluliselt ohtlikuma siseriikliku vastasena, olid pühasõdalased jõudnud kuid üles ehitada Euroopa-siseseid võrgustikke. Näiteks Abdelhamid Abaaoud, belgia-marokolane, kes organiseeris terroriraku tööd, mis vastutas Pariisi rünnakute eest, hakkas selle nimel Euroopas tööd tegema juba 2014. aasta alguses.

ISISe eesmärk on juhtida, julgustada ja inspireerida. Grupi peamiseks eeliseks on potentsiaalsete terroristide arv Euroopas, keda nad loodavad enda poole võita ning seejärel inspireerida rünnakuid tegema. Ohtlikuimad on Euroopa passiga inimesed, kes on Süüriast tagasi tulnud. Mõned neist tõepoolest küll ei oma endast mingit ohtu, kuid enamus on tõenäoliselt radikaliseerunud, omandanud väljaõppe ning omavad laialdasi kontakte.

Euroopa Liidus on üle 1200 Süüriast tagasitulnu ning Robert Wainwright, Europoli direktor, on öelnud, et nende agentuur omab andmeid üle 5000 eurooplase kohta, kes on Süüriasse rännanud ning kes võivad otsida võimalust tagasi tulemiseks.

Tagasi tulnud võitlejaid nähakse tihti kui kangelasi, kes saavad sõlmpunktideks loomaks uusi ründerakke ja on võimelised ühendama inimesi, kellega neil on varasemalt sidemeid olnud.
„Me kasutame ISIS-est rääkides viiruse analoogi – üks lüli, mis nakatab nõrka immuunsüsteemi – inimesed, kes tagasi tulevad ning siis levitavad seda nakkust radikaliseerumisele altidele gruppidele ning võrgustikele,“ ütles Gambhir.

Analüütikud ütlevad, et ühele terrorirakule fokuseerimine on vale lähenemine. Rünnata tuleks hoopis ründegruppide selgroogu – pommide tegijaid, logistikuid ja kommunikatsiooni vahendavaid inimesi, kuna tänu nendele on ISISel võimalik terrorit Euroopasse tuua. Neid aga varjab ISIS osavalt. Ründerakkude liikmetest enamus pole neid iialgi kohanud, vaid saavad juhiseid kokku lepitud kohtadest, kuhu on relvad või info jäetud.

Belgia võrgustik on üks osa suuremast organisatsioonist, mille liikmed reisivad üle Euroopa, kohtudes radikaalide ning Süüriast tagasi pöördunutega. Õiguskaitseagentuurid pingutavad, et teada saada, kellega nad on kontakteerunud. Kuid võttes arvesse ISISe pooliseseisvat iseloomu on tegu väga keerulise ülesandega.