Šveitsi leht: ilma "offšorkadeta" ei oleks Venemaad olemas
Rahvusvaheliste ajakirjanike grupi avaldatud Panama paberid heidavad valgust Venemaa presidendi Vladimir Putini usaldusisikute maksuvabades piirkodandes tehingutele. Putin ütles 2013. aastal olukorrast riigis kõnes, et 2012. aastal slikerdati Venemaalt maksuvabadesse piirkondadesse 111 miljardit dollarit. Presidendi oluline nõunik Sergei Glasjev ütles 2014. aastal iga-aastaseks rahapagemise numbriks 100 miljardit dollarit. See moodustab 6% majanduse kogutoodangust.
Vene raha käib ringreisil
Kõiki numbreid ei saa võtta puhta kullana. Ametliku statistika kohaselt tegid 2014. aastal Venemaa firmad ja eraisikud 56,4 miljardit dollarit otsevälisinvesteeringuid. Sellest 41% läks Küprosele, 12% Šveitsi ja 5% Bermuudale. Välismaalased tegid Venemaale 22,9 miljardit dollarit otseinvesteeringuid. 26% tuli Küproselt, 17% Bahama saartelt ja 11% Briti Neitsisaartelt. Sedasi leids arvatavasti osa vene rahast tee tagasi kodumaale.
Et Ukraina kriisiga seoses kasvas Venemaalt raha pagemine eriti suureks, ei tohiks üllatada. Pigem ei ole raha pagemise põhieesmärgiks analüütikute sõnul maksudest hoidumine, vaid kapitali kaitse arvestades Venemaa nõrka õigussüsteemi, seaduste väänamisi ja korrumpeerunud ametnike.
Venemaa ettevõtted, oligarhid ja ametnikud on alates Nõukogude Liidu lagunemisest ehitanud välismaale ettevõtete struktuure. Need kaitsevad ettevõtteid ebasoovitavate ülevõtmiste eest. Samuti saadakse sel teel sundida lepinguid täitma. Kui vähemalt üks tehingu osapool on välismaa ettevõte, saab sundida lepingut täitma välismaises kohtus.
Venemaa lemmikuks on Küpros, mis on lähedal, kellega on sõbralik viisarežiim ja mis on osa EL õigussüsteemist. Oma rolli mängib ka ühe Venemaa riigipanga Küprosel registreeritud tütarpank.
