Toitumisspetsialist paljastab, millised toidud peidavad endas ebanormaalselt palju suhkrut
Kui rääkida suhkrutest, siis kõigepealt tuleks alustada mõistest "süsivesikud" ehk siis süsivesikud on üks kolmest energiast andvast toitainest ja süsivesikute hulka kuuluvad tärklis, erinevad suhkrud ning kiudained.
Suhkrud hõlmavad endas tootes n-ö looduslikult esinenud suhkru (nt jogurtis on olemas piimas leiduv laktoos) kui ka tootja poolt sinna lisatud suhkru (nt maitsestatud jogurtis sinna lisatud sahharoos vm suhkur).
Lisatavad suhkrud on suhkrud, mida lisatakse toidutootele töötlemise ja/või valmistamise käigus ning nende kogus kahjuks pakendilt ei selgu, kuna oma olemuselt ei ole toidus looduslikult leiduval või tootesse lisatud suhkrul vahet.
Küll aga saame mitmekesise toitumise puhul suhkruid toidust (nt leib, pudrud, puu- ja köögiviljad, piim jne) täiesti piisavalt ning otsest vajadust lisatavate suhkrute järele ei ole. Pigem peaksime nende tarbimist vähendama.
Peamiselt saame lisatavaid suhkruid magusate näkside grupist (kommid, šokolaad, maiustused, küpsised, saiakesed, karastus-, mahlajoogid jt magusad joogid jne). Samas on tootmise käigus lisatud suhkruid suuremas või väiksemas koguses pea kõikide toidugruppide toodetesse (nt leib-sai, hommikusöögihelbed, konservid, erinevad piimatooted, kastmed, valmistoidud ning isegi osad lihatooted).
Lisatud suhkrute kogust päevasest koguenergiast soovitatakse hoida alla 10%, leidub isegi soovitusi, et see võiks olla alla 5% energiast. 10% energiast tähendab 2000 kcal juures 200 kcal ehk 50 grammi lisatavaid suhkruid.
Seega olete sellise kohupiimakreemipotsiku söömisel praktiliselt kogu oma päevas lubatava lisatavate suhkrute koguse kätte saanud.
Lisatavate suhkrute suur kogus toidus üldjuhul vähendab toitude toitainetihedust ehk siis näiteks 100 kcal kohta sisaldab selline toode vähem vitamiine ja mineraalaineid kui lisatavaid suhkruid mittesisaldav toode.