Miks on kapitaliturgude roll Baltikumis nõrk?

Kapitaliturud on nõrgad, kuid on näidanud elustumise märke. Finantskriisi järel muutusid investorid üle maailma piirkondlikeks ja kohalikeks ja see on mõjutanud Balti kapitaliturge negatiivselt lisaks sellele, et need on alles varases arengufaasis. Viimasel ajal on siiski tunda välisinvestorite uuenenud huvi. Samuti on tekkinud pikaajalised investorid, eelkõige pensionifondide näol. Swedbanki investeerimispangandus on hiljuti teinud mitmeid silmapaistvaid tehinguid – Northern Horizoni kinnisvarafondi IPO, Läti riigi võlakiri ja Nelja Energia roheline võlakiri.

Mida tuleks teha kohaliku börsi elustamiseks?

Vaja on soliidset finantsinstrumentide valikut ja uusi emitente, kes tõmbaksid ligi investoreid ja tähelepanu.

Eesti riik ei ole veel võlakirju emiteerinud. Kas praegune hetk on hea valitsuse võlakirjade turule toomiseks?

Ajastus oleks selgelt väga hea, kuna tootlused on rekordmadalal ja turul on hea isu kõrge kvaliteediga riiklike emitentide suhtes, nagu seda Eesti oleks. Me juhtisime 650 miljoni eurost Läti valitsuse eurovõlakirjade emissiooni. Nende võlakirjade kestvus on 20 aastat. Tegemist on Läti ajaloo pikima kestvusega võlakirjadega ja nii pikkade võlakirjade osas on neil Kesk- ja Ida-Euroopa madalaim intressikulu.

Kui Eesti valitsus otsustaks emiteerida võlakirju, siis milline oleks indikatiivne tootlus ja emissioonikulud?

Nõudlus oleks tugev ja seetõttu ka tingimused soodsad.