Esialgse info kohaselt pidi algatust arutama neljapäeval valitsuskabinet, kuid ei teinud seda mitte. Miks, selgus peaministri Taavi Rõivase eile rahvusringhäälingule öeldust: "Hommikul küsisin ma Sven Sesteri käest üle, kas ta soovib arutelu sellisel kujul, et me ütleme sellele kiire "ei". Sellisel kujul, nagu ta välja pakkus, oleks saanud 15 minutiga asi arutatud ja punkt tagasi saadetud."

Teema arutelu valitsuses ongi nüüd lükkunud ebamäärasesse tulevikku. Rahanadusministeeriumi pressiesindaja Kristina Haavala sõnul ei ole tõenäoline, et sellega ei tegeleta ei järgmisel nädalal ega ka ülejärgmisel, sest ühel nädalal on puudu Sester, teisel jällegi Rõivas.

"Kahjuks on viimasel ajal aga süvenenud trend, et olulised sisuarutelud on kandunud määramata tulevikku," ütles SDE peasekretär Kristen Kanarik Ärilehele.

Enne sellenädalast valitsuse istungit oli teema arutlusel eelmise nädala koalitsiooninõukogus ehk valitsusliidu eestseisuses. "Eelmise nädala esmaspäeval toimunud valitsusliidu eestseisuses peatusime põgusalt Sven Sesteri avaldusel, kuid teema sisuline arutelu seisab ees ikkagi valitsuses," ütles nõukokku kuuluv Reformierakonna peasekretär Reimo Nebokat Ärilehele.

Nebokat nii otse partei seisukohta algatuse osas välja ei öelnud kui Rõivas, kuid märkis, et varasema õiguskantsleri Indrek Tederi seisukoht riigikogulaste riigiettevõtete nõukogudesse kuulumise osas oli erinev kahe teise õiguskantsleri (praeguse õiguskantsleri Ülle Madise ja enne Tederit seda ametit pidanud Allar Jõksi) omast ja nimelt selline, et põhiseadus ei takista riigikogu liikmel olla äriühingu nõukogu liige.

"Samas teoreetilise riive kõrvaldamiseks saaks arutleda ja kaaluda nimetamise korra muutmist," ütles Nebokat.

"Sesteri ettepanek pole ainus lahendus," lisas ta.

Samuti koalitsiooninõukokku kuuluva IRLi riigikogu saadiku Priit Sibula sõnul on Reformierakonna vastuseis Sesteri plaanile tuntav.

Lisaks IRLile on plaani poolt kolmas valitsusliidu osapool SDE. "Sotsiaaldemokraatlik Erakond tervitab igati riigikogu liikmete tagasikutsumist riigile kuuluvate ettevõtete nõukogudest. Riigikogu liikmed on seadusandliku võimu esindajad ja me ei näe mingit põhjust, miks nad peaksid riigi äriühingu juhtimises kaasa lööma," ütles Kristen Kanarik.

"Seda enam, et äriühingud on ju ministrite alluvuses. Küsima peabki, et kuidas saab demokraatlikult valitud rahva esindaja äkitsi alluda ministrile?" lisas Kanarik.

Kanariku sõnul pole sotsiaaldemokraatidest riigikogu liikmeid riigile kuuluvate äriühingute nõukogudes juba aastaid, välja arvatud need, keda riigikogu sinna seadusega määranud on. "Üldiselt puudutab see teema peamiselt Reformierakonna poliitikuid," tõdes ta.

Sesteri ettepaneku kohaselt tuleks pärast sellekohase otsuse vastuvõtmist riigikogu liikmed riigiettevõtete nõukogudest nädala jooksul tagasi kutsuda ning edaspidi hoiduda nende nõukogudesse nimetamisest.