Tere piimatööstus saab uue kodumaise omaniku
"Ma ei ole kunagi eitanud, et tunneme Tere vastu huvi. Meid huvitab eelkõige Tere tervikuna, mitte ainult nende Põlva tehas," kinnitab Lepp.
Tema sõnul ei ole ühtki lõplikku kokkulepet veel sündinud ega dokumente allkirjastatud. Seetõttu ei saa rääkida ka kokkuleppe detailidest.
Kui Tere omanik Oliver Kruuda saab Maagiga lõplikult kokkuleppele, saavad Nordea ja DNB pank oma laenuvõla tervikuna kätte. Terel on nõudeid kokku 48,3 miljoni euro eest, laenuvõlg moodustab sellest ligi 36 miljonit eurot.
Tere peamine rahahäda tekkis 2008. aastal kontserni ühinemise finantseerimiseks Nordea ja DNB pangast võetud sündikaatlaenust, mis oli 45,6 miljonit eurot. Kava kohaselt on seni tagasi makstud põhiosast üle 21 miljoni euro ja üheksa miljonit eurot intresse. Sündikaat-lepingust tulenev põhikohustuse summa on 24,54 miljonit eurot.
Terel ei olnud kohustuste täitmisega probleeme. Kui ettevõte lõpetas 2012. aastal private label’i toodangu valmistamise, vähenes ettevõtte käive viiendiku võrra ehk umbes 100 miljonilt eurolt 80 miljonile eurole. Käibe langus süvenes 2014. aastal Venemaale eksportimise keelu tõttu.
Kuna Nordea ja DNB pank ei olnud nõus laenude maksegraafikuid muutma, halvenes järsult Tere maksevõime. Sel ajal tekkisid ka võlad piimatootjatele ja muude sisendite tarnijatele.
Tere jaoks tähendas laenulepingute ja muude krediitide valdavas osas lõppemine seda, et kohustuste intress kasvas üüratuks. Nimelt hakkasid pangad senise 3–9% aastase intressi asemel arvestama viivist, mille määr on sündikaatlepingu puhul 25% aastas ja arvelduskrediidilepingute puhul 54% aastas. Krediitide kogumahtu arvestades tähendas viiviste kogumäär umbes 600 000 eurot kuus.
