Eesti elektrijaama ning Auvere elektrijaama ja õlitehase töötajaid ühendava Narva energiaametiühingu juhi Andrei Zaitsevi sõnul tuleb Tallinna sadakond energeetikut. Toetusgrupi on solidaarsusest lubanud piketile saata veel mitu ametiühingut, seda kinnitab ka ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson.

Algul oli pikett kavas korraldada Eesti Energia Lelle tänaval peahoone ees, kuid Zaitsevi sõnul keelas maaomanik ametiühingu piketi seal ära. Seejärel koliti rahandusministeeriumi ette, sest rahandusminister esindab Eesti Energias omanikku, riiki, ja on ettevõtte üldkoosolek. "See on ühelt poolt parem variant, kesklinn, aga teiselt poolt on seal ruumi piketile üsna vähe," ütles Zaitsev.

Lisaks piketile on energeetikud pöördunud riikliku lepitaja Meelis Virkebau poole. Need kaks sammu - pikett ja lepitaja - ongi ametiühing praegu töötüli lahendamiseks ette võtnud. "Edeneme samm-sammult. Kui ei tule mingeid tulemusi, on ka järgmised sammud võimalikud," ütles Zaitsev.

Ametiühing: esitasime minimaalsed nõudmised -
seniste tingimuste säilitamine ja 6% palgatõus

Töötüli Eesti Energia uue juhtkonna ja energeetikute vahel on vindunud möödunud suvest. Toona tahtis Eesti Energia asuda arutama uut kollektiivlepingut, kuid energeetikud keeldusid, sest vana lepingut oli veel pool aastat järel. Küll aga nähti ära ettevõtte pakkumine ja see vihastas elektrijaamade töötajad välja: kõik tööseaduse kohast minimaalset lepingut ületavad punktid olid maha tõmmatud, nende asemele lubas riigiettevõte aga 2,5 protsendist palgatõusu.

Läbirääkimispositsioon, mille ametiühing talvel alanud läbirääkimistel lauale pani, nägi ette kõigi seniste soodustuste säilitamist ja palgatõusu 6%. "Läksime minimaalsete nõudmistega, väga lihtsate nõudmistega," ütles Zaitsev. "Me ei tahtnud läbirääkimisi venitada."

Lisatingimused, millest energeetikud loobuda ei taha, on täiendavad puhkusepäevad, erikokkulepped ületunnitöö ja puhkepäevadel tehtud töö tasustamiseks, energeetikute päeva kulude kandmine, laste puhkelaagrite osaline kinnimaksmine jpm. "Kõik need punktid on suure vaevaga aastatega lepingusse võideldud. Kui need sealt nüüd korraga välja võtta, ei saa neid enam nii lihtsalt tagasi," ütles Peterson.

Energeetikud on ehk valmis isegi oma nõudmisi vähendama, märkis Zaitsev, näiteks palgatõusu protsenti vähemaks võtma, kui tõus juba jaanuarist rakenduks. Teine läbirääkimiste osapool Eesti Energia, ehk täpsemalt selle tütarettevõte Enefit Elektritootmine, aga Zaitsevi sõnul omalt poolt vastu tulnud pole.

Eesti Energia: pakume oma töötajatele paremaid töötingimusi,
tõstame palka turu-uuringute põhjal

Ärileht küsis töötüli kohta ka kommentaari Eesti Energia juhatuse esimehelt Hando Sutterilt, kuid ei saanud. Mõned päevad tagasi saatis ettevõte pressiteate, et soovib kollektiivlepinguid kaasajastada.

"Eesti Energia peamine eesmärk ametiühingutega läbirääkimiste puhul on kollektiivlepinguid kaasajastada ja põhimõtteid ühtlustada," seisis pressiteates. "Kollektiivlepingute sisu on suures osas pärit 1990ndatest aastatest ja seal sisaldub mitmeid punkte, mis tänapäeval on kaetud juba ettevõtte siseste kordade vői seadusandlusega. Mitmest erinevast kollektiivlepingust tulenevalt on ettevõttes kohati väga erinevad tingimused ja need on mõistlik ühtlustada, säilitades samas töö iseloomust tulenevad erisused. Eesti Energia pakub oma töötajatele paremaid töötingimusi kui seadusega ette on nähtud."

"Kollektiivlepingutest tulenevalt on töötasud jaotatud põhitöötasuks, lisatasudeks ja toetusteks. Meie soov on muuta töötasu põhimõtted selgeks ja läbipaistvaks – selleks oleme teinud ametiühingutele ettepaneku tõsta töötajate põhitöötasu ning loobuda lisatasudest. See annaks töötajatele kindlustunde ja garantii, et nende töötasu on tõesti konkurentsivõimeline. Näiteks võimaldaks kõrgem palk saada tulevikus kõrgemat pensioni, aga ka pangast laenu või liisingut taotleda, samuti mõjutab kõrgem palk puhkuseraha,“ ütles pressiteate vahendusel Eesti Energia personalidirektor Tiina Drui.

Drui selgitas pressiteate vahendusel ka, et Eesti Energia võrdleb korra aastas palku ettevõttes palgauuringute tulemustega, ning lähtuvalt sellest analüüsist tõstab töötasu töötajate grupil, kellel seda just vaja on. Ta märkis, et Eesti Energia Ida-Virumaa ettevõtete keskmine palk on umbes 1400 eurot, ligi 500 võrra kõrgem kui selle maakonna keskmine palk.

"Eesti Energiale on oluline säilitada energeetikasektoris töökohti ja olla samas konkurentsivõimeline energiatootja. Drui sõnul soovib Eesti Energia pidada ametiühingutega konstruktiivseid läbirääkimisi ning seni on enamike ametiühingutega koostöö hea olnud. Eesti Energia loodab ametiühingutega peatselt kokkuleppeni jõuda," seisis pressiteates.

Plahvatusohtlik olukord -
kuid Eesti Energia püüab kulusid kärpida

Petersoni sõnul on tülikiskumine energeetikutega samm, mida Eesti Energia juhtkond poleks ehk pidanud tegema. "See on plahvatusohtlik olukord," ütles ta. "Ütleme, et mina nii ei teeks, arvestades seda piirkonda ja poliitilist seisu."

Eesti Energia uue viie aasta strateegia eesmärk on aga kasvatada kontserni müügitulu ja kasumlikkust ka olukorras, kus energiahinnad ei parane märkimisväärselt - nii teatas ettevõte juunis. Et energiahindade paranemist oodata ei ole, saab kasumlikkust suurendada kulude vähendamisega ja seda riigifirma teebki.

Energeetikuid vihastab aga, et samal ajal teatab Eesti Enerrgia rekordilisest kasumist ning kavatseb riigile maksta ka rekordilisi dividende. Osa kasumist on küll erakorraline, GE trahv Eesti Energiale Auvere elektrijaama ehituse venimise eest, kuid see töötajate tuju ei paranda.

"Ilusasti öeldes - tööd on meie alal palju. Me ei pea seda siin tegema," sõnas Zaitsev.

Energeetikute ja Eesti Energia läbirääkimised on varemgi päädinud tüli ja leppimatusega: näiteks tuli riikliku lepitaja poole pöörduda aastal 2013.