Nõukogu jättis põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära tasemele 0,00%, laenamise püsivõimaluse intressimäära tasemele 0,25% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäära tasemele –0,40%.

"Nõukogu eeldab, et EKP baasintressimäärad püsivad praegusel tasemel pikema aja vältel ja tunduvalt kauem, kui tehakse netovaraoste," vahendas Eesti Pank.

Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses kinnitas EKP nõukogu, et igakuiseid netovaraoste 60 miljardi euro ulatuses jätkatakse kuni 2017. aasta detsembri lõpuni vői vajaduse korral kauem.

Rahatrükk jätkub keskpanga teatel igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ja kooskõlas nõukogu inflatsioonieesmärgiga. Samal ajal kui tehakse netovaraoste, reinvesteeritakse ostukava raames soetatud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed.

Kui väljavaade muutub vähem soodsaks vői finantstingimused ei ole enam kooskõlas edasiste sammudega inflatsiooni arengu püsival kohandamisel, on EKP nõukogu valmis suurendama varaostukava mahtu ja/või kestust. teatas pank.

Euroopa keskpanga president Mario Draghi tõdes Tallinnas pressikonverentsil, et euroala kasvu ähvardavad riskid on tasakaalustunud. Seda vastukaaluks tema varasematele kinnitusele, et olukord võib halveneda. Draghi sõnul on peamine ehk deflatsioonirisk kadunud ning see on ka põhjuseks miks lõdvendamispoliitikat ei süvendata.

Vaatamata sellele, et euroalalt oodatakse kasvu paranemist, vähendas keskpank keskpika perspektiivi inflatsiooniootust ning Draghi kinnitas, et vajadusel ollakse valmis lõdvendamisprogrammiga jätkama.

„Praegusele infole tuginedes ma ei oota intressimäärade langetamist. Kui aga küsite, kas me oleme vajadusel valmis intressimäära langetama, siis vastus on jah,“ lausus Draghi.

Draghi sõnul ei arutanud keskpanga nõukogu, kas ja millal võiks EKP varaostu lõpetada. Seda arutelu ootavad paljud analüütikud septembris.